Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.november 2007.a. Tartu, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-07-13017
Kohtukoosseis
kohtunik Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Kriminaalasi
E.M süüdistus Kars § 121 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna prokuröri abi Katrin Lindpere
Süüdistatav
E.M
Kaitsja
elukoht: X isikukood: xxx, karistatus: kriminaalkorras varem karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud; riigi poolt määratud korras advokaat Marian Priks
Süüdi tunnistada E.M KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvata E.M eelvangistuses viibitud aeg 30.06.-02.07.2007.a s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikuks karistuseks E.M-ile 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et käesoleva otsusega mõistetud vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.M pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal on E.M kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
politseiosakonna
Elva
KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 3 alusel välja mõista E.M-ilt menetluskuluna sundraha 2000.- ( kaks tuhat) krooni. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „E.M, 1-07-13017, sundraha“. Kohtukulud sundraha osalise tasumise näol tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. Kokkuleppe sisu Süüdistus: E.M süüdistatakse selles, et tema viibides 30.06.2007.a ajavahemikul kell 11.00 – 11.55 Tartumaal Puhja vallas Ulila aleviku Kesk tänaval asuvas bussipeatuses, lõi tekkinud tüli käigus A.V. ühe korra šašlõkivardaga parema kõrva piirkonda, millega põhjustas A.V. tervisekahjustuse. Sellega pani E.M toime KarS § 121 jä rgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Kriminaalmenetluse kulud on: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale advokaat Marian Priks’ile makstud tasu summas 991.20 krooni. Karistuse liik ja määr: KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Pavel
E.M-ile karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvata E.M eelvangistuses viibitud aeg 30.06.-02.07.2007.a s.o 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks E.M-ile mõista 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui E.M ei pane 18 (kaheksateist) kuu kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Asitõend – šašlõkivarras asub konstaablijaoskonna hoiuruumis.
Lõuna
Politseiprefektuuri
Tartu
politseiosakonna
Elva
Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et E.M, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et E.M on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E.M süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus välja mõistma süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 5 400.- krooni ja kaitsjale väljamakstava tasu summas 1 787,70 krooni. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et E.M, kes on 70 % ulatuses töövõimetuspensionär igakuise sissetulekuga keskmiselt 2600.- krooni, tuleb osaliselt vabastada menetluskulude hüvitamisest. Kohus peab põhjendatuks välja mõista E.M-ilt tasumisele kuuluvast sundrahast 2000.- krooni, sundraha 3 400.- krooni ulatuses ja kaitsjale väljamaksmisele kuuluv summa 1 787,70 krooni jätta riigi kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.