Kohtulahend

2(5)

1-07-6027

Sellega pani ta toime KarS § 424 ja § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus mõistis E. L süüdistuses KarS 424 järgi õigeks ning prokurör seda ei vaidlustanud. Kohtuotsuse kohaselt mõisteti E. L Viru Maakohtu 08.03.2006 otsusega süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust, KarS § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 3 kuud ja 20 päeva vangistust ning KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. E. L asus karistust kandma 04.06.2006, selleks ajaks oli tal ärakandmata lisakaristus 1 kuu ja 18 päeva. Viru Maakohtu 14.07.2006 kohtuotsusega mõisteti E. L süüdi 08.03.2006 jõustunud kohtuotsuse järgi täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidumise eest, mil tema suhtes kehtis lisakaristus – 4- kuuline mootorsõiduki juhtimise keeld. 14.07.2006 kohtuotsusega mõistetud põhikaristust (1 kuu vangistust) suurendati KarS § 65 lg 2 alusel 08.03.2006 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuu 10 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti alates 14.07.2006 3 kuud 10 päeva vangistust. KarS § 55 lg 1 alusel lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oleks 08.03.2006 kohtuotsuse järgi E. L vangistus lõppenud 24.09.2006, millest pidi jätkuma lisakaristuse ärakandmata osa (1 kuu 18 päeva) kandmine kuni 11.11.2006, millest lähtudes ei olnud E. L lisakaristus lõppenud 07.11.2006. Kuna aga 08.03.2006 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse kandmine jätkus alates 14.07.2006 kohtuotsuse alusel liitkaristusena, milles aga ei kajastunud 08.03.2006 kohtuotsusega mõistetud lisakaristus, eeldas süüdistatav, et tema lisakaristuse ärakandmata osa oli ära kantud vangistuse ajal (14.07-24.10.2006). Sellist veendumust kinnitasid ka tema ütlused, et 07.11.2006 oli tema lisakaristus kantud. Kohus leidis, et lähtudes Viru Maakohtu 14.07.2006 kohtuotsusest süüdistatav ei pidanud võimalikuks ega möönnud, et tal on kehtiv lisakaristus ja ta seda rikub. Vaid lisakaristuse kehtivuse võimalikuks pidamise ja rikkumise möönmise korral oleks E. L tegu toime pandud kaudse tahtlusega (KarS § 16). Kuna tõendamist ei leidnud E. L poolt tahtlik kõrvalehoidumine lisakaristuse täitmisest, siis ei leidnud tõendamist ka KarS § 329 ettenähtud kuriteo subjektiivne koosseis. Kohus leidis, et E. L tuleb KarS § 329 järgi õigeks mõista kriminaalmenetluse aluse puudumisel.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Indrek Rebase, kes ei nõustu kohtu seisukohtadega E. L õigeksmõistmises KarS § 329 järgi. Prokuröri arvamuse kohaselt oleks E. L olnud võimalus soovi korral tutvuda KarS § 55 lg 1 sätestatuga ning asjaolu, et süüdistatav ei tunne seadust ei vabasta teda kuriteo toimepanemisel kriminaalvastutusele võtmisest. E. L väide, et ta pidas lisakaristust ärakantuks on paljasõnaline. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis 07.11.2006 ta seda ei väitnud ning teatas, et tal on load ära võetud, kahtlustatavana ülekuulamisel väitis ta, et kinnipidamise ajaks oli juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg läbi ning kohtus väitis ta tulenevalt vandeadvokaadi selgitustest, et 07.11.2006 oli juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuud juba lõppenud ning tema puhul tähtaja kulgemise peatumist ei olevatki. Prokuröri järelduste kohaselt teadis E. L vahetult kinnipidamise järel, et juhtis mootorsõidukit ilma lubadeta, seega teadlikult ja tahtlikult seadust rikkudes. Prokurör taotleb

3(5)

1-07-6027

tühistada kohtuotsus E. L õigeksmõistmises KarS § 329 järgi ning mõista vastav karistus vangistuse näol KarS § 73 või § 74 kohaldamisega. Ringkonnakohtu istungil jäi prokurör Indrek Rebase esitatud apellatsiooni juurde. Kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina vaidles apellatsioonile vastu pidades õigeksmõistvat kohtuotsust seaduslikuks ja põhjendatuks. Süüdistatav E. L toetas kaitsja seisukohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Viru Ringkonnakohus leiab, et prokuröri apellatsioon on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgnevatel põhjustel. E. L ́le on esitatud süüdistus, et 07.11.2006 kell 15.00 juhtis Ida-Virumaal Lüganuse vallas Varja-Sämi tee ja Männiku tee ristmikul sõiduautot Ford Sierra r/m xxx, omamata vastava sõiduki juhtimisõigust, kuna juhtimisõigus oli 24.03.2006 karistusena 4 kuuks ära võetud. Seega hoidus E. L kõrvale täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest s.o KarS § 329 järgi ettenähtud kuriteo. Maakohus leidis, et lähtudes Viru Maakohtu 14.07.2006 kohtuotsusest süüdistatav ei pidanud võimalikuks ega möönnud, et tal on kehtiv lisakaristus ja ta seda rikub. Seega asus kohus seisukohale, et tõendamist ei leidnud KarS § 329 ettenähtud kuriteo subjektiivne koosseis. Ringkonnakohus sellise järeldusega ei nõustu. E. L mõisteti 08.03.2006 otsusega süüdi KarS § 424 järgi ja põhikaristuseks mõisteti 1 kuu vangistust, KarS § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 3 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel mõisteti talle lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 kuuks. Kohtuotsus jõustus 24.03.2006 ( tl 28-29). Karistust kandma asus E. L 04.06.2006 ( tl 21). Seega 08.03.2006 kohtuotsuse järgi oleks vangistus 3 kuud ja 20 päeva lõppenud 24.09.2006, millest oleks pidanud jätkuma lisakaristuse ärakandmata osa kandmine. Sellest otsusest lähtuvalt ei olnud E. L lisakaristus 07.11.2006 veel lõppenud. Viru Maakohtu 14.07.2006 kohtuotsusega mõisteti talle KarS § 329 järgi karistuseks 1 kuu vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 3 kuud ja 10 päeva vangistust ( liideti 08.03.2006 kohtuotsusega mõistetud karistus, tl 31-32). Selles kohtuotsuses 08.03.2006 kohtuotsusega mõistetud lisakaristus ei kajastu. Karistuse kandmisest vabanes E. L 24.10.2006 ( tl 21). E. L ütluste kohaselt oli ta kindel, et lisakaristuse tähtaeg on möödunud, kuna 08.03.2006 võeti temalt juhtimisõigus ning tema arvates pidi see 07.11.2006 olema möödunud. Juhiluba oli tal reaalselt enda käes. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et isikul on enda käes juhiluba, ei anna veel alust lugeda end juhtimisõigust omavaks isikuks. Kinnipidamisel 07.11.2006 E. L andis ütlusi, mille kohaselt on temalt juhiluba karistusena ära võetud ( tl 5). Toimiku materjalide kohaselt kehtis ARK-i andmetel eriõiguse äravõtmine E. L kuni 12.11.2006 ( tl 18). Seega, enne mootorsõidukit juhtima asumist oli E. L võimalik kontrollida ARK-ist, millise tähtajani temalt juhtimisõigus on ära võetud või on see tähtaeg möödunud. E. L seda aga ei teinud. Seega, E. L , juhtides mootorsõidukit 07.11.2006 möönis, et tal puudub selleks ettenähtud õigus, mistõttu KarS §-s 329 ettenähtud süüteokoosseis on täidetud kaudse tahtlusega. Maakohtu otsuses toodud põhjendus, et kuna Viru Maakohtu 14.07.2006 kohtuotsuses ei kajastu lisakaristuse olemasolu, mistõttu E. L ei pidanud võimalikuks ega möönnud kehtiva lisakaristuse olemasolu, ei ole asjakohane.

4(5)

1-07-6027

E. L kinnitas ka ringkonnakohtu istungil, et ta oli teadlik sellest, et 08.03.2006 otsusega oli temalt mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud.

Viru Maakohtu

E. L ́le karistuse mõistmisel arvestab ringkonnakohus, et E. L on varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud, muuhulgas ka analoogse kuriteo eest (Viru Maakohtu 14.07.2006 otsus, karistus 1 kuu vangistust). Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus põhjendatuks mõista E. L ́le karistuseks rahalise karistuse, vaid talle tuleb mõista karistus vangistuse näol. Ringkonnakohus peab võimalikuks vabastada E. L KarS § 74 alusel karistuse reaalsest kandmisest katseaja määramisega 18 kuuks ning võttes arvesse vajadust kontrollida süüdistatava edaspidist käitumist tuleb ta allutada käitumiskontrollile KarS § 75 lg 1 alusel. Antud kohtuotsuse tegemisel juhindub ringkonnakohus KrMS §§-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 4 p 2; 344; 345 lg 1, 2.

Maarika Kuusk

Eeva Levina

5(5)

Mihhail Komtšatnikov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.