lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-07-8129\9

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 12.11.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-07-8129\9
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
12.11.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
724
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2007.a Tallinn

Kriminaalasja number

1-07-8129

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Preimer, liikmed Paavo Randma ja Ene Randmäe

Kohtuistungi sekretär

Tatjana Derkatš

Tõlk

Marina Lepiksoo

Kriminaalasi

L.G süüdistuss KrK § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 18. septembri 2007.a otsus

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav L.G

Prokurör

Maksim Kink

Süüdistatav

L.G sünd 15.07.1986.a. Eesti kodanik, elukoht x, varem korduvalt kohtu poolt karistatud

Kaitsja

Adv. Liis Toomsalu

Asja läbivaatamise kuupäev

05. november 2007.a, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 18. septembri 2007.a otsus L.G süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Süüdistatava apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

L.G tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistati 3 kuulise vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 23.08.2005.a otsusega mõistetud kandmata karistuse – 1 aasta ja 2 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 18.05.2007.a. L.G tunnistati süüdi kahes varguses ja ühes varguse katses – olles varem vargusi toime pannud isik, tungis ta 30.01.2007.a Tallinnas x remonditavasse hoonesse ja püüdis sealt OÜ-le Semir Grupp kuuluvaid tööriistu 12 850 krooni väärtuses varastada; 2007.a. veebruari lõpus varastas Tallinnas x korterist J. T ehted kokku 3500 krooni väärtuses ja 04.05.2007.a varastas enda poolt remonditavast korterist x G. I digitaalfotoaparaadi 5000 krooni väärtuses.

APELLATSIOONI SISU

L.G vaidlustab maakohtu otsuse üksnes karistuse mõistmise osas, olles seejuures nõus ka talle mõistetud karistusmääraga, taotleb aga vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ja kriminaalhoolduse kohaldamist. Apellatsioonis väidab L.G, et sellesisulise taotluse ta kohtus esitas, kuid kohtunik nõudis temalt kirjalikku avaldust ja leidis, et taotluse üldkasuliku töö kohaldamiseks oleks ta pidanud esitama varem.

POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Prokurör leidis, et apellatsioon ei ole põhjendatud, maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Süüdistatav ja tema kaitsjad toetasid apellatsiooni ja taotlesid mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et süüdistatav ei kajastanud apellatsioonis esimese astme kohtuistungil toimunut asjakohaselt. KarS § 69 lg 1 sätestab, et vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul. Kohtuistungi protokolli kohaselt ei ole L.G-lt nõusolekut üldkasulikule tööle asumiseks küsitud ning ta ei ole ka ise selleks selgesõnaliselt soovi avaldanud /tl 161-162/. Seetõttu puudus maakohtul alus asuda vaagima, kas L.G on isikuks, kelle puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise alused ning märkis oma otsuses põhjendatult, et kaitsja poolt kohtulikes vaidlustes avaldatud taotluse süüdistatavale mõistetava vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga jätab kohus tähelepanuta. Kohtukolleegium märgib, et kuigi L.G puhul esinevad üldkasuliku töö formaalsed eeldused – teda on karistatud vähem kui kaheaastase vangistusega ning ta on nõus selle asendamisega üldkasuliku tööga, ei ole KarS § 69 kohaldamine võimalik. Kuigi seadus ei sea otseselt tingimusi toimepandud kuriteo raskuse ja süüdlase isiku kohta, ei tohi siiski järeldada,

nagu ei tuleks nimetatud tunnuseid üldkasuliku töö kohaldamisel üldse arvestada. Kohtukolleegium on seisukohal, et üldasuliku töö kohaldamise võimalus on välistatud L.G isikust lähtudes. L.G on õigusrikkumiste toimepanemise eest karistatud kokku kahekümnel korral – kuuel korral kriminaalkorras varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning kuueteistkümnel korral väärtegude toimepanemise eest /tl 71-73/. 23.08.2005.a kohtuotsusega vabastati L.G tingimuslikult karistusest ja määrati katseajaks kaks aastat. Sellega kohtu poolt väljendatud usaldust aga L.G kuritarvitas, sest jätkas nii uute varavastaste kuritegude kui väärtegude toimepanemist. Seega on ilmne, et kriminaalhooldus tema suhtes karistuse eesmärke ei täida. KarS 69 kohaselt on aga lisaks üldkasuliku töö tegemise kohustusele süüdimõistetul kohustus järgida kontrollnõudeid ning täita talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Nii nagu vangistusest tingimisi vabastamise puhul, tuleb hinnata, kas süüdimõistetu senine käitumine võimaldab eeldada usaldust tema suhtes, et ta rohkem kuritegusid toime ei pane ning et üldkasulik töö saab edukalt sooritatud. Kohtukolleegium on seisukohal, et L.G käitumise põhjal seda eeldada ei saa. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 18.09.2007.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Malle Preimer

Paavo Randma

Ene Randmäe

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.