Kohtulahend

ajavahemikul 22-24.05.2004.a Tartumaal Tartu vallas Igavere külas asuva OÜ-le G. kuuluva saekaatri varjualusest võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära OÜ-le G. kuulunud 10 rulli metallist saematerjali pakkelinte koguväärtusega 7073 krooni;

31.10.2004.a ajavahemikul kell 15.00–20.00 Tartumaal Tartu vallas Igavere külas asuvast OÜ-le G. kuuluvast saekaatrist võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära OÜ-le G. kuulunud 20 m2 voodrilaudu koguväärtusega 1534 krooni ja 15 tk lihthöövelduslaudu väärtusega a ́ 25.50 krooni, koguväärtusega 382.50 krooni, s.o kokku võõrast vara 1916.50 krooni väärtuses. Seega pani R.L toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise. 

isikuna, keda on 17.06.2005.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 12300 krooni, juhtis 16.09.2006.a kella 10.20 paiku Tartus Herne tänaval mootorsõidukit Mazda 626 reg.märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Seega pani R.L toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi on esitatud OÜ G. poolt summas 8989.50 krooni. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale Heiki Kuningas ́ele makstud tasu osutatud õigusabi eest 1288.56 krooni. KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus R.L-ile karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus R.L-ile karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista R.L-ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.L 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg 1 alusel võtta R.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. 

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et R.L-i, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et R.L on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse R.L süüdi tunnistada KarS §-de 199 lg 2 p 4 ja 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele, samuti on alus R.L-ile mõista KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristus. Kohtu seisukoht tsiviilhai osas Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et R.L on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud OÜ-le G. varalist kahju. R.L ei ole esitanud kohtule tõendid, mis välistaksid tema süü kahju tekitamises. Eeltoodust tulenevalt kuulub OÜ G. tsiviilhagi rahuldamisele ja R.L-ilt tuleb OÜ G. kasuks välja mõista 8 989,50 krooni. Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 5 400.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 10 ja 4 alusel postikulu summas 29.- krooni ja määratud kaitsjale väljamastava tasu summas 2 085,06 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.