Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-03-2 ( 99244002333)
Kohtunik,rahvakohtunikud
Anu Ernits, rahvakohtunikud Tamara Niido, Anne Jürnas
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Sekretär Marge Ojaäär, tõlk Leonora Nõmmik
Kriminaalasi
Sergei Kuzmini süüdistuses KrK § 107 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Mariza Lillepea
Prokurör Süüdistatavad Kaitsjad
Sergei Kuzmin, isikukood 37407202211, töökoht XXXXX, elukoht XXXXXXXXXXXXXXX, kaitsja Mihhail Firsov kokkuleppel Juhindudes KrMK § 262-263, § 268 lg 1, 2, § 275, § 278 lg 5, kohus
SERGEI KUZMIN tunnistada süüdi KrK § 107 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista vangistus 6(kuus) aastat. KarS § 74 lg 1, 2 kohaldamisega mõistetud karistusest määrata koheselt ärakandmisele vangistus 1(üks) aasta, vangistust 5(viis) aastat mitte pöörata täitmisele, kui Sergei Kuzmin katseajal 2(kaks) aastat ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid. KarS § 68 lg 1 alusel lugedes Sergei Kuzmini koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse hulka eelvangistus 07-09 03 2000, kokku 3(kolm) päeva, ja 06 09 -24 10 2007, kokku 1(üks) kuu ja 20(kakskümmend) päeva, kokku eelvangistus 1(üks) kuu ja 23(kakskümmend kolm) päeva, on alates 25 10 2007 ärakandmisele kuuluv vangistus 10(kümme) kuud js 7(seitse) päeva. KarS § 75 lg 1 alusel on Sergei Kuzmin kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: Elama kohtu määratud elukohas XXXXXXXXXXXX. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
elukaaslase nimele, isikut tõendavad dokumendid on kehtivuse kaotanud. Kogu selle aja jooksul ei ole ta toime pannud ühtki õigusrikkumist. Kahetseb tehtut. Tunnistaja N G ütluste kohaselt väljusid tema koos S K ja M J koos S T tanklast. Kuzmin ja T olid joobes.Nende ees läks vanem mees- O K. Nähes S.Kuzmini K poole suundumas, küsis ta, kuhu ta läheb.Kuzmin vastas, et suitsu küsima. Jõudnud K juurde, lõi S.Kuzmin teda rusikaga. Mõlemad kukkusid. S.T, kes pidi 8.märtsil sõjaväkke minema, andnud koti M.J kätte, ütles, et laske mul veel korra end välja elada, jooksis nende juurde ja hüppas külili lamanud kannatanule jalgadega selga. S.Kuzmin lõi lamajat samuti mitu korda jalaga, kuid ei hüpanud. Kummalgi neist polnud põhjust kannatanut peksta. S.Kuzmin on tema elukaaslane.Neil on kaks last. Kuzmin on end 7 aastat varjanud, on kogu aja kahetsenud tehtut. Kohtuistungil avaldatud tõendid. Kohtuarstliku eksperdi arvamuse kohaselt olid O K eluohtlikud kehavigastused: peaajukahjustus, sisemine verejooks ajukoore all parema poolkera piirkonnas, verevalumid lauba piirkonnas vasakult, mõlema silma piirkonnas, näo kriimustused, paremalt 6,7,8,9 ribi murrud, nahaalune emfiseem. Need vigastused olid ülirasked. Vigastused võisid olla põhjustatud löökidest kõva tömbi esemega. Ei ole tõenäoline nende vigastuste saamine kannatanu kukkumise tõttu oma kasvu kõrguselt. Kannatanu O K ütluste kohaselt peksid teda põhjuseta tundmatud isikud. Peksmise tagajärjel oli ta pikka aega eluohtlikus seisundis ravil( kd 1 tl 111). Surmaaktist nr 503 nähtub, et O K suri 28 06 2007 kopsu pahaloomulise kasvaja tõttu (kd 2 tl 5). Kohtla-Järve Linnakohtu 15 02 2001 kohtuotsusega 1-186/2000, mis jõustus 12 04 2001, on Sergei Tšuškin süüdi tunnistatud KrK § 107 lg 2 p 2 järgi selles, et tema grupis tuvastamata isikuga peksid huligaansel ajendil O K rusikate ja jalgadega, etkitades eluohtlikke kehavigastusi (kd 1 tl 117-130). Kohualuse S.K, kannatanu O.K ja tunnistaja N.G ütlustega on tõendatud, et S.Kuzmin ja S.T grupis peksid põhjuseta Jõhvis Narva maanteel tankla juures rusikate ga jalgadega O.K. Kohtuarstliku eksperdi arvamusega on tõendatud, et peksmisega tekitasid S.Kuzmi ja S.T O..K ülirasked kehavigastused, mis olid tekitamise ajal eluohtlikud.. Korduvate tahtlike löökide arv jalgade ja rusikatega lamavale kannatanule pähe ja kehasse ning nende kestus tõendavad, et S.K sai aru ja möönis tagajärje-(oht elule) võimalikkust. Seega tegutsest ta tagajärje suhtes kaudse tahtlusega. S.Kuzmin pani kuriteo toime huligaansel ajendil, sest kannatanu ei andnud põhjust kallaletungiks, tema ja S.T motiiviks soov peksta ükskõik keda ükskõik, millisel põhjusel. S.Kuzmini tegu on õigesti kvalifitseertud KrK § 107 lg 2 p 2 järgi üliraske kehavigastuse tekitamisena tahtlikult ja huligaansel ajendil. Sellele vastab KarS § 118 p 1 koosseis. 3.Karistuse mõistmine ja põhjendus. Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud S.Kuzmini süü 1-episoodilise 1.astme raskusega isikuvastase kuriteo toimepanemises tahtlikult. S.Kuzmin on karistatud KrK § 139 järgi 1993.aastal 2 korda tingimisi vangistusega ja 1996.aastal 1 kord rahatrahviga. Septembrist 1999 kuni märtsini 2000 on teda kolm korda karistatud haldusõigusrikkumiste eest. Neile õigusrikkumistele järgnes 06 03 2000 KrK § 107 lg 2 p 2 ettenähtud kuritegu, mille järgi S.Kuzmin on kohtu alla antud käesolevas kriminaalasjas. Ajavahemikus 06 03 2000 kuni 25 10 2007 ei ole ta õigusrikkumisi toime pannud. Alates 2000.aasta veebruarikuust hoidus ta kohtumenetlusest kõrvale kuni tabamiseni ja vahistamiseni 06 09 2007. KarS § 57 lg 1 p 3 järgi on S.Kuzmini karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus. KarS § 58 karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 107 lg 2 sanktsiooniks oli vabadusekaotus 5-10 aastat. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv KarS § 118 sanktsiooniks on vangistus 4-12 aastat. Lähtudes KarS § 5 lg 1, 2 tuleb S.Kuzminile mõista karistus vahemikus 4-10 aastat vangistust. Kohus leiab, et S.Kuzminile tuleb mõista karistuseks vangistus KrK § 107 lg 2, KarS § 118 sanktsiooni alammäärast suuremas määras- 6 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb tema karistusaja hulka lugeda eelvangistus 07 -09 03 2000, kokku 3 päeva, ja 06 09 -24 10 2007, kokku 1 kuu ja 23 päeva. Kohus leiab, et S.Kuzminile, kes pole ühtki õigusrikkumist toime pannud 7 aasta jooksul, mil menetlusest kõrvale hoidus, võib kohaldada KarS § 74 lg 1, 2 sätteid ja määrata mõistetud karistusest koheselt ärakandmisele 1 aasta vangistust, jättes vangistuse 5 aastat täitmisele pöörata, kui Sergei Kuzmin katseajal 2 aastat ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 5 alusel täitmisele pööratud vangistuse ajaks kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt. 4.Menetluskulud. KrMS § 180 alusel tuleb kohtualuselt välja mõista menetluskulud 10115,10 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tasu määratud kaitsja poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 1115,10 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1- 2,5 palga alammäära summas 9000 krooni
Kohtunik Anu Ernits
Rahvakohtunikud Anne Jürnas
Tamara Niido
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.