Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-07-9122
Kohtukoosseis
Kohtunik Aivar Pellja
Kohtuistungi sekretär
Kersti Karja
Prokurör
Jüri Vissak
Kaitsja
Sirje Must
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Janar Stint tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
Janar Stint, elukoht
(vabanemisel):
X;
isikukood:
Juhindudes KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Vabastada Janar Stint temale Pärnu Maakohtu 18.10.2006. a otsusega kriminaalasjas nr 1-298/04 mõistetud ning KarS § 65 lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis moodustatud liitkaristuse 6 (kuue) aasta 9 (üheksa) kuu ja 7 (seitsme) päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. KarS § 76 lg 4 alusel määrata Janar Stint`ile katseaeg kuni 10.12.2010. a. KarS § 751 lg-le 3 vastavalt määrata Janar Stint`i elektroonilise valve kestuseks 4 kuud. Kohustada Janar Stint`i katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:
KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 5, 7 alusel määrata Janar Stint`ile katseajaks järgmised kohustused:
Menetluse käik ja asjaolud Pärnu Maakohtu 18.10.2004. a otsusega kriminaalasjas nr 1-298/04 tunnistati Janar Stint süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 183 § 184 lg 2 p 2 ja § 188 järgi ning KarS § 65 lg 1 ja 2 alusel mõisteti temale kuritegude kogumis liitkaristuseks 6 aastat 9 kuud ja 7 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 10.06.2005.a. Riigikohtu otsusega, millega mõisteti J.Stint õigeks KarS § 183 järgi. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.03.2004. a ja lõppeb 10.12.2010. a. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel oli kinnipeetav 1/2 karistusajast ära kandnud 22.07.2007. a. J.Stint on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. J.Stint esitas avalduse, milles taotles enda vangistusest vabastamist elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaja lõppemist. Tartu Vangla annab J.Stint`i karistusajale positiivse hinnangu ning leiab, et kinnipeetav on motiveeritud ennetähtaegseks vabanemiseks. Kriminaalhooldaja on nõus J.Stint`i vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Riskide maandamiseks teeb ta kohtule ettepaneku määrata J.Stint`ile katseajaks lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; otsida endale töökoht kohtu poolt määratud ajaks ning mitte suhelda kohtu määratud iskutega. Kohtumenetluse poolte seisukohad
Süüdimõistetu J.Stint seletas kohtus, et ta asub elama oma ema juurde, tal on elukaaslane ning poeg. Lisaks toetab teda sõber J.O. Elektroonilise järelevalve ajal leiab süüdimõistetu endale töökoha. Samuti soovib süüdimõistetu omandada keevitaja II mooduli kvalifikatsiooni ja luua metallitöötlemisega seonduva ettevõtte. Prokuröri seisukoht oli, et J.Stinti saab enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabastada. Süüdimõistetule tuleb anda võimalus asuda seaduskuulekale teele. Kohtuniku seisukoht J.Stint mõisteti kohtuotsustega süüdi esimese astme kuriteo toimepanemises. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on J.Stint temale mõistetud karistusajast vähemalt 1/2 ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et süüdimõistetu elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul J.Stint`i tulevane elukoht aadressil X on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektrooniliseks valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J.Stint on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Distsiplinaarkorras raskete rikkumiste eest süüdimõistetut vanglas oleku ajal ei ole karistatud. J.Stint on käitunud õiguskuulekalt ning jälginud vangla kodukorda ning sisekorraeeskirju. Vanglas viibides on J.Stint olnud huvitatud töötamisest, omandas keevitaja I mooduli kursuse. Positiivne on, et J.Stint kinnipidamisasutuses viibides oma vigu tunnistanud ning teinud järeldusi, mis soodustavad seaduskuulekale teele asumist. J.Stint`il on säilinud kontakt oma lähisugulaste, elukaaslase ja pojaga. Peale vabanemist asub ta elama X. Positiivne on , et J.Stint`il on oma sõbra J.O lubadus vajadusel pakkuda täiendavat materiaalset tuge. Seega on J.Stint`il vabanedes olemas eeldused resotsialiseerumiseks. Kohtunik leiab, et J.Stint tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. J.Stint viibib vangistuses alates 03.03.2004. a. J.Stint`i senine elukäik (kuritegude korduvus) ja nõrk enesevalitsemine viitavad sellele, et hädavajalik on teda jätkuvalt allutada tugevale kontrollile. Sellist tugevat kontrolli võimaldab vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatav katseaeg koos isiku
allutamisega elektroonilisele valvele ja käitumiskontrollile ning katseajal teostatav kriminaalhooldus. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata 4 kuud, mis tulenevalt KarS § 751 lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse J.Stint`i keha külge. KarS § 76 lg-le 4 tuginevalt kestab J.Stint`i katseaeg kuni 10.12.2010. a. Sellel ajal allutatakse J.Stint KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Silmas pidades aga asjaolu, et J.Stint poolt toime pandud õigusrikkumised olid enamasti seotud narkootikumidega, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb talle lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 4 ja 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Õigusrikkumiste toimepanemise riski minimeerimiseks tuleb talle seada ka KarS § 75 lg 2 p-st 7 tulenev kohustus mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega. J.Stint`i paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb teda KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuda tööle hiljemalt kahe kuu möödudes tingimisi vabastamisest alates. Kui J.Stint katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus KarS § 76 lg 5 tulenevalt kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Vastavalt KarS § 76 lg 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui J.Stint paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega.
Aivar Pellja Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.