Kriminaaltoimik 1-07-10172
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja
10.september 2007. a. Tartu kohtumaja, Tartu Kalevi 1
koht Kriminaalasja number
1-07-10172
Kohtukoosseis
kohtunik Kaie Uusen
Kohtuistungi sekretär
Sirle Luist
Tõlk
Regina Laiapea
Kriminaalasi
I.T süüdistuses KarS § 169 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Margit Pärn
Süüdistatav
I.T varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistamata; väärteokorras karistatud 1 korral; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu.
Kaitsja
advokaat Rainer Objartel
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja 249 kohus otsustas:
Süüdi mõista I.T KarS § 169 järgi ja karistada teda 3 (kolme) kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.T 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon I.T süüdistatakse selles, et tema lapsevanemana on alates 10.05.2004. a. kuni 30.07.2007. a. kuritahtlikult kõrvale hoidunud Tartu Maakohtu 10.05.2004. a. otsusega J.M. kasuks välja mõistetud igakuise elatusraha 700.00 krooni kuus maksmisest oma alaealise poja N.F. ülalpidamiseks. Maksmata elatusraha võlgnevus seisuga 30.06.2007. a. on 19 600.00 krooni. Sellega pani I.T toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Kokkulepe Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. KarS § 169 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale I.T-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. I.T tuleb süüdi tunnistada KarS § 169 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludena tuleb KrMS § 180 lg 1, 3 alusel I.T-lt välja mõista riigituludesse süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu. Sundraha suuruseks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 5400.00 krooni.
Kaie Uusen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.