Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
28 juuni 2007, Tallinn
Kriminaalasja number
1- 05-1140
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Igor Amann ja Paavo Randma
Kohtuistungi sekretär
Alina Koop
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
18 juuni 2007, Tallinn, avalik kohtuistung
Kriminaalasi
L.O süüdimõistmises KarS § 275 järgi ja M.I süüdimõistmises KarS § 274 lg 1 järgi.
XX ja
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 05 märtsi 2007 üldmenetluse otsus
Apellatsiooni esitajad
Kaitsjad, vandeadvokaadid Andres Veski, Sirje Must ja Tanel Pürn
Prokurör
Ringkonnaprokurör Sirje Hunt
Süüdistatavad
L.O, ik: XXX, varem kohtulikult karistamata, viibis eelvangistuses 3 päeva; XX, ik: XXXXXXXXXXX, varem kriminaalkorras karistamata, viibis eelvangistuses 3 päeva; M.I , ik: XXX, varem kriminaalkorras karistamata, viibis eelvangistuses 3 päeva
Kaitsjad
Vandeadvokaadid Andres Veski, Sirje Must ja Tanel Pürn
Jätta Pärnu Maakohtu 05 märtsi 2007 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-05-1140 L.O süüdimõistmises ja karistamises KarS § 275 järgi ning XX ja M.I süüdimõistmises ja
karistamises KarS § 274 lg 1 järgi muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 29 juunist 2007 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistatavatel on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates
veel kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 291 päevamäära, s.o. summas 14 550 krooni 2.2 XX tunnistas maakohus süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja karistas 1 aastase vangistusega, kohaldas KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid ja määras katseajaks 18 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel luges XX-l ajavahemikus 22.11.-24.11.2004 a. eelvangistuses viibitud aja s.o. 3 päeva, karistusaja hulka ning lugeda tema karistus selles osas kantuks. Katseaja alguseks luges 05.03.2007 a. 2.3 M.I tunnistas maakohus süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning karistada teda 8 kuulise vangistusega, kohaldas KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid ja määras katseajaks 18 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati M.I ajavahemikus 23.11.-25.11.2004 a. eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva, kantud karistuse hulka. Katseaja algust arvati alates 05.03.2007 . 2.4 Maakohus luges tõendatuks, et L.O politseiametniku poolt sõiduki peatamisel eiras politseitöötajast kannatanu RM korraldusi dokumentide esitamiseks ning joobe tuvastamiseks kohapeal ja kasutas politseitöötaja suhtes ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid. Hiljem, süüdistatava kodus, jätkas L.O ametikohustusi täitva võimuesindaja suhtes solvavate väljendite kasutamist sõimates teda läbi tualettruumi ukse. Väljunud tualettruumist, jätkus süüdistatava poolne ebatsensuursete ja solvavate väljendite kasutamine. Kohtu hinnangul on süüdistatava L.O taoline käitumine hinnatav ametikohustusi täitva võimuesindaja solvamisena KarS § 275 järgi. 2.5 XX ja M.I osas asus maakohus seisukohale, et nende käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi. Kohus luges tuv astatuks kannatanu togimise kurikaga ülakeha piirkonda XX poolt ning kannatanu autost väljarebimist mõlema süüdistatava poolt, mille tagajärjel jäi kannatanu kael auto uksepiida vahele ja sai kannatada, hinnates süüdistatavate tegevust kehalise väärkohtlemisena. Politseitöötajast kan natanu aadressil öeldut – „Kui veel Tõstamaale tuled, lööme su maha“ ning „Kebi autost välja“ tuleb hinnata kui otsest ähvardust kannatanu elule ja tervisele. Ähvardusena kannatanu elu ja tervise suhtes tuleb hinnata ka tema ametiauto peksmist kurikaga XX poolt ning käte ja jalgadega XX ja M.I poolt ajal, mil politseitöötajast kannatanu oli varjunud nende eest autosse.. Kõik nimetatud tegevused on käsitletavad vägivallategudena KarS § 274 mõttes. Subjektiivse külje osas kohus leidis, et süüdistatavad tegutsesid otsese tahtlusega. Kannatanu RM puhul oli tegemist avalikku korda kaitsva võimuesindajaga, kes täitis juhtunu ajal tööülesandeid, seega on süüdistatavate poolne käitumine seotud kannatanu ametikohustuste täitmisega.
võimalik tõsiselt kahelda. JP rääkis kohtus vaid seda, mida oli RM-lt kuulnud. Ise ta sündmust pealt ei näinud. Politseiautol tehniliste vigastuste olemasolu ei tõenda et neid tekitas M.I. Kaitsja leiab, et kohus on tõendeid uurinud pinnapealselt ja ühekülgselt. Kohus ei uskunud kinnitusi et kannatanul on vaen L.O perekonna vastu. Tunnistajad ja süüdistatavad on kinnitanud et konflikti ei olnud. Tunnistajate, kui süüdistatavate lähisugulaste ja tuttava ütluste ebausaldusväärsuse järeldus põhineb oletustel. M.I tuleb tõendite puudumise tõttu talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. 3.2 L.O kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja L.O õigeksmõistmist. L.O end süüdi ei tunnistanud ja on kinnitanud , et kannatanu ütlused ei vasta tõele ning on ajendatud isiklikust vihavaenust nii tema kui ta perekonna suhtes. Puuduvad tõendid sellest, et L.O oleks kannatanu suhtes kasutanud ebatsensuurseid sõnu. Ainuke kes seda väidab, on kannatanu. Kohus on jätnud välja selgitamata millised need ebatsensuursed sõnad olid, seega kohtu järeldus tema poolt KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises rajaneb oletustel. Kohus oleks pidanud pikemalt kaaluma võimalust, et kannatanul oli vihavaen L.O suhtes, mitte jätma sellise võimaluse kõrvale põhjendusel, et tegemist on kindlasti L.O eneseõigustusega. Kuna kohus on jätnud välja selgitamata täpsed ebatsensuursed väljendid, on tegemist kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 2 mõttes, kuna isik peab teadma milles teda süüdistatakse, et ennast kaitsta. Kohtulik uurimine on olnud kaitsja arvates puudulik ja ühekülgne, mis on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks.
5.3 Apellandid on leidnud, et kohus on jätnud tähelepanuta süüdistatavate ja tunnistajate poolt kinnitatud asjaolu, et kannatanul oli vaen L.O perekonna vastu. Kohtukolleegium leiab, et kohtule oli süüdistatavate ja tunnistajate vastavasisulised väited teada ja kohus on neile ka oma hinnangu andnud/ otsuse lk 7/. Apellatsioonikohtu istungil L.O andis ütlusi, et kannatanu politseinikuna on tema äritegevust ning ka käitumist liikluses autojuhina pidevalt kontrollinud. Leiab, et selline tegevus on tagakiusamine. XX kinnitas, et teda on varem neljal korral väärteokorras karistatud. Neist ühel juhul oli vääreoprotokolli koostajaks kannatanu ja tegemist oli alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise süüteoga, mille ta ka vaidlustas kohtus, kuid süüdimõistev otsus jõustati. M.I teadis vaid külajuttude põhjal, et kannatanul on vaen L.O suhtes, tema suhtes mingisugust vaenu kannatanu poolt ei ole, teda on varem kolmel korral väärtegude toimepanemist eest karistatud. Kannatanu karistus t mõistvaks isikuks ei olnud. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul süüdistatavate endi ütluste kohaselt on tuvastatav et tagakiusamiseks ja vaenuks on hinnatud kannatanu kui kohaliku politseiametniku tegevust. Kohtukolleegium soostub maakohtu järeldusega, et ülaltoodud põhjendusel puudub alus hinnata kannatanu poolt järjepidevaid ja tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude suhtes muutumatuid ütlusi ebausaldusväärseteks. 5.4 Kohtukolleegium soostub apellantide poolt märgituga, et tunnistajad JP ja DT ei ole sündmuste vahetud pealtnägijad ja seega kooskõlas KrMS § 68 lg 5, mis kehtestab, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude suhtes, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, on tõendid üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. Antud juhul oli võimalik kannatanu RM üle kuulata, seega ei ole tõenditeks tunnistajate ütlused kannatanu käest kuuldu osas, küll aga on seda enda poolt nähtu ja kogetu ja nimelt vigastustega politseiauto, kannatanu olukord viitega haigele kaelale, politsei väljakutsete sisu, mis samuti kinnitab konfliktsituatsiooni Tõstamaal, osas. Sellised tunnistajate ütlused haakuvad kannatanu poolt kohtuistungil ja kohtuotsuses kajastatud ütlustega. 5.5 Kohtukolleegium ei soostu maakohtu järeldusega et tunnistaja ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt vaid seetõttu, et ta on süüdistatavate lähisugulane nagu antud juhul LK või süüdistatavate tuttav nagu MV. Tunnistaja poolt antud ütluste usaldusvääruse kontrolli näeb ette KrMS § 289 ning tunnistajatena ülekuulatud süüdistatavate lähisugulase, kes on otsustanud ütlusi anda, ja tuttava osa seadus mingeid erandeid ette ei näe. Vastavalt kohtuistungi protokollile ei ole kohtuistungil ristküsitluse käigus LK poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi avaldatud ja kohus ongi kohtuotsuses kajastanud vaid tema kohtus antud ütlusi. LK on asjas olulist tähtsust omavate asjaolude kohta andnud ütlusi, et ta ei kuulnud, et keegi oleks ebatsensuurseid väljendeid kasutanud ning mis toimus väljas, hoovis, ta ei tea/ t.lk. 129/. MV poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi on kohtuistungil ristküsitluse käigus prokuröri taotlusel avaldatud/ t.lk. 126-127/. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta Tõstamaa Kultiuurimajas samal peol, kus süüdistatavate ja tunnistaja LK ütluste kohaselt olid ka nemad. MV ütluste kohaselt oli peol alkoholi ja enamus inimesi alkoholi ka tarbis. Tema oli kaineks autojuhiks. LK poolt antud ütluste käigus oli pidu alkoholivaba ja keegi seal alkoholi ei joonud. MV ütluste kohaselt jättis tema auto umbes 60 meetri kaugusele politseiautost, kinnitas, et M.I ja XX suundusid rahuliku kõnniga politseiauto poole ja nad rääkisid politseinikuga, vaidlesid, kuid mille üle vaidlus käis ei kuulnud. Istus autos ja kogu aeg sündmusi ei jälginud. Löömingu jälgi ei näinud. Kaklust, rüselust õues ei näinud.
Ülaltoodust nähtuvalt on tunnistajate ütlused peol alkoholi tarbimisest vastuolulised. Asjas olulist tähtust omavate asjaolude osas LK väidab, et ei kuulnud ebatsensuurseid sõnu, mis toimus väljas ei näinud. MV nägi õues toimunut tema enda ütluste alusel istudes autos 60 meetri kaugusel toimuvast ja seejuures ta kogu aeg sündmusi ei jälginud,. Sõnavahetust ei kuulnud. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Antud juhul kohtukolleegium leiab, et ülalnimetatud tunnistajate kohtuistungil antud ütlused ei lükka ümber ega sea kahtluse alla kannatanu RM poolt antud ütlusi tema solvamisest L.O poolt ja tema väärkohtlemisest XX ja M.I poolt. 5.6 Süüdistatavatele mõistetud karistusi ei ole eraldi vaidlustatud. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida et mõistetud karistusi on maakohus põhjendanud ja kohtukolleegium ei tuvastanud vastuolusid KarS § 56 ettenähtud karistuse mõistmise põhimõtetega. Apellatsioonikohtus ei viidatud kaitsjate ega ka süüdistatavate poolt seaduses ettenähtud asjaoludele, millised maakohus jättis karistuse mõistmisel ebaseaduslikult arvestamata ning mis annaks aluse ringkonnakohtul mõistetud karistuse osas kohtuotsuse tühistamiseks. Selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka ringkonnakohus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.