Kohtulahend

1(4)

1-07-1406

Süüdistatav saab kassatsiooni esitada ainult advokaadi vahendusel. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Viru Maakohtu 03.04.2007 otsusega tunnistati V. G. süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti 3 (kolm) aastat vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 74 lg 5 alusel pöörati reaalsele täitmisele Ida-Viru Maakohtu 14.05.2005 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 aastat 8 kuud vangistust ja KarS § 65 lg. 2 alusel mõisteti V. G. ile liitkaristus, mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, s.o. 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, alates 31.03.2007. Karistusaega arvestati alates 31.03.2007. Süüdistatavalt mõisteti välja kannatanu AA kasuks 7900 krooni. V. G. anti kohtu alla süüdistatuna selles, et olles isik, kes on varem kohtulikult karistatud, võõra vara äravõtmise eesmärgil, tungis 29.07.2006 kell 06.10. Jõhvi linnas x maja nr x juures kallale AA le. Kannatanut lüües ja tapmisega ähvardades rebis käest koti, milles oli fotoaparaat Olympus, raha 29 000 rubla, Vene FV kodaniku pass ja välispass. Sellega pani ta toime KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus leidis, et V. G. i süü on tõendatud ja tema tegu õigesti kvalifitseeritud. Karistuse mõistmisel arvestas kohus süüteo toimepanemise tahtlust, süüdistatava isikut, kes oli varem kohtulikult karistatud, kuriteo toimepanemist katseajal, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kohus pidas otstarbekaks määrata reaalne karistus.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav V. G. , kes leiab, et karistus on liiga range ning kohus ei ole põhjalikult juhtunut analüüsinud. Süüdistatav selgitab, et tema süü ei ole millegagi tõendatud, kuna kohtuistungil kanntanu ei osalenud, samuti puudub asja materjalidest kannatanuga vastastamise protokoll, sündmuskoha vaatlusprotokoll ning tema poolt raha omastamise tõendid. Süüdistatava arvamuse kohaselt on kriminaalasi tema suhtes fabritseeritud, ta oli liiga purjus, et kuritegu toime panna. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav taotles talle mõistetud karistuse kergendamist. Oma süüd ta tunnistab ning selles osas ta apellatsioonist loobub. Prokurör Larissa Prokopenko märkis, et apellatsioon on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kaitsja Sergei Politšev leidis, et kuigi V. G. loobus kaebuses osaliselt süü küsimuse osas, võib ringkonnakohus kaaluda apellatsiooni piiridest väljumist, kuna G. süü ei ole tõendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Viru Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega märgib järgmist.

2(4)

1-07-1406

Antud kriminaalasja menetleti lühimenetluse sätete kohaselt. Vastavalt KrMS §-le 233 oli lühimenetluse kohaldamiseks alus olemas- kahtlustatav V. G. avaldas selleks soovi ning prokuratuur oli sellega nõus. Seega kohus lahendas kriminaalasja tunnistajaid välja kutsumata kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Lühimenetluse puhul kannatanu kohtuistungile ilmumata jäämine ei takista kriminaalasja läbivaatamist, mistõttu apellandi etteheide, et kannatanu ei osalenud maakohtu istungil, ei ole asjakohane. Vastavalt KrMS §-le 234 lg 3 võib süüdistatav lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobuda hiljemalt enne kohtuliku uurimise lõppemist. Seega, kui isik leiab, et ta siiski sooviks enda aktiivselt kaitsta s.t esitada küsimusi nii tunnistajatele kui ka kannatanule, või siis taotleda uute tõendite lisamist ja nende uurimist, võib ta lühimenetluse taotlusest loobuda. Süüdistatav V. G. seda aga ei teinud, mistõttu tegi kohus lahendi tuginedes vaid toimiku materjalidele. Ringkonnakohtu istungil V. G. kinnitas, et tegelikult tunnistab ta end süüdi ning loobub apellatsioonist osaliselt, soovib otsuse muutmist ainult karistuse osas. Vastavalt KrMS §-le 331 lg 2 arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piirides. Süüdistatav V. G. loobus apellatsioonist osaliselt, mistõttu on apellatsiooni esemeks vaid süüdistatavale mõistetud karistuse põhjendatus. Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev märkis, et kohus võiks apellatsiooni piiridest väljuda ning kontrollida ka V. G. i süüdimõistmise põhjendatust. Ringkonnakohus osundab, et vastavalt KrMS §-le 331 lg 4 ei ole apellandil ega ka teistel menetluse pooltel kriminaalasja kohtulikul arutamisel õigust väljuda apellatsiooni piiridest. Seega, võttes arvesse süüdistatava osalise loobumise apellatsioonist, kuulub läbi vaatamisele vaid V. G. ile mõistetud karistuse põhjendatus. Apellatsiooni piiridest väljumine on põhjendatud vaid juhul, kui ringkonnakohus tuvastab kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise või siis materiaalõiguse ebaõige kohaldamise maakohtu poolt. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kriminaalasja menetlenud vastavalt kriminaalmenetluse seaduse sätetele võttes arvesse lühimenetlust reguleerivate normide erisusi, mistõttu kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi ringkonnakohus ei tuvastanud. V. G. i süüdimõistmisel on kohus tuginenud kriminaalasjas kogutud ning maakohtus uuritud tõenditele ning nende kogumile tuginedes põhjendatult lugenud tõendatuks V. G. ile esitatud süüdistuse. Materiaalõigust on samuti õigesti kohaldatud, mistõttu apellatsiooni piiridest väljumiseks alust ei ole. Mõistetud karistusest. V. G. ile mõisteti KarS § 200 lg 2 p 4 järgi karistuseks 3 aastat vangistust s.o antud paragrahvi teise lõike alammäär. Kohus on põhjendatult lähtunud ka asjaolust, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Ringkonnakohus ei tuvastanud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse karistuse mõistmiseks alla sanktsioonis ettenähtud alammäära. Kuna kriminaalasja menetleti lühimenetluse korras, vähendati mõistetud karistust veelgi 1/3 võrra, karistuseks jäi 2 aastat vangistust. V. G. pani antud kuriteo toime Viru Maakohtu 15.04.2005 kohtuotsusega mõistetud katseajal, mistõttu kohaldati õigesti KarS §-i 65 lg 2 ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud vangistust ( varasema otsuse järgi kandmata karistus oli 2 aastat 8 kuud vangistust). Ringkonnakohus ei tuvastanud selliseid asjaolusid, mis tingiksid V. G. ile mõistetud karistuse muutmise, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §§-dest 337 lg 1 p 1; 343 lg 1; 344; 345 lg 1, 2 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 03.04.2007 kohtuotsus jätta muutmata.

3(4)

1-07-1406

Maarika Kuusk

Eeva Levina

4(4)

Mihhail Komtšatnikov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.