Kohtulahend

1-07-5414 jäetud ning viidatud, et tõlgi peab kriminaalasjaga tutvumisel tagama kas kaitsja oma arvel või kahtlustatava arvel. Maakohtu seisukoht: Vastavalt Keeleseaduse § 1 lg 1 on Eesti Vabariigi riigikeeleks eesti keel. KrMS § 10 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse keeleks eesti keel. KrMS § 10 lg 2 ja 3 kohaselt menetlusosalisele ja kohtumenetluse poolele, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi. Kõik dokumendid, mille lisamist kriminaaltoimikusse taotletakse, peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Põhiseaduse § 51 lg 2 kohaselt paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. Keeleseaduse § 10 lg 1 kohaselt omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada vastava omavalitsusüksuse territooriumil tegutsevatelt riigiasutustelt ja vastavalt kohalikult omavalitsuselt ning nende ametnikelt vastuseid eesti keeles antavate kõrval ka selle vähemusrahvuse keeles. Eesti on ühinenud Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooniga, mille artikli 10 lg 2 sätestab: "Piirkondades, kus vähemusrahvusesse kuuluvad isikud on traditsiooniliselt asunud või kus nende arv on suur, püüavad pooled, kui need isikud seda taotlevad ja kui taotlus vastab tegelikele vajadustele, võimaluste piires kindlustada tingimused, mis võimaldaksid nendel isikutel ja haldusasutustel suhelda vähemuse keeles." Kohus leiab, et Vitali Uvarovi ja Svetlana Dragunova kaebus Riigiprokuratuuri 20.04.2007 määruse peale on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb tühistada Riigiprokuratuuri 20.04.2007 määrus täies ulatuses.

Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 432 lg 1.

Aleksei Kovalenko Kohtunik

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.