lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-07-1508\7

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 10.04.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-07-1508\7
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kiirmenetlus üldmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
10.04.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
473
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-07-1508

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg, koht

10. aprill 2007.a., Tallinn

Kohtukoosseis

Jüri Paap, Igor Amann, Ivi Kesküla

Sekretär

Alina Koop

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 07.02.2007.a. kohtuotsus Raivo SIRELA süüdistuses

Apellant

süüdistatav Raivo Sirela

Prokurör

Silja Seeder

Kaitsja

adv. Toomas Bekker

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 07.02.2007.a. kohtuotsus Raivo Sirela

süüdistuses

jätta

muutmata

ja

esitatud

apellatsioon rahuldamata.

EDASIKAEBUS

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule

päeva

jooksul.

Selle

õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik Varem varavastaseid kuritegusid korduvalt toime pannud Raivo SIRELA, sünd.13.03.1952.a., Eesti kodanik, varem karistatud kriminaalkorras 14 korda, vahi all, tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 ja 25 lg 2 järgi kokku 2500 krooni maksva 2 rulli telefoni kõlarikaabli varguse katses 05.02.2007.a. kella 13.30 ajal K-Raua ACE kauplusest Tallinnas Kohila tn. 3c ja karistati 4 kuu ja 15 päevase vangistusega, mida lühendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, sest kriminaalasja arutati lühimenetlusena. Kandmisele kuuluvaks loeti 3 kuud vangistust.

Apellatsioon ja taotluse sisu Apellatsioon on sisuliselt vastuoluline, sisaldades väidet, et süüdistataval puudus kavatsus korda saata vargust ja tegemist oli üksnes asjaoludega, et ta sisenes müügisaali ostukäruta ja oli seetõttu sunnitud kauba panema seljakotti, seda tegi ta varjamata, kassa juures aga ei saanud temast aru umbkeelne turvamees, kes soovitud otsemaksekorralduse ruumi asemel suunas ta kassadest mööda ja pidas ta seejärel kinni. Samas aga heidab apellant ette, et kohus mõistis talle rangema karistuse, kui taotles menetluses osalenud prokurör. Ringkonnakohtu istungil R.Sirela täpsustas oma apellatsiooni ja kinnitas, et ta ei vaidlusta oma süüditunnistamist ja üksnes taotleb talle mõistetud karistuse kergendamist.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus arutab käesolevas menetluses vaid R.Sirelale mõistetud karistuse põhjendatust, kuna ta kinnitas, et oma süüditunnistamist ta ei vaidlusta. Seetõttu puudub vajadus käesolevas kohtuotsuses analüüsida süüdistatavat tegu ja asjas olemasolevaid tõendeid. Vastavalt EV Põhiseaduse §-le 146 mõistab õigust ainult kohus, kes oma tegevuses on sõltumatu, õiguse mõistmisel juhindub kohus põhiseadusest ja seadustest. Nimetatust järeldub, et prokuröri ettepanek süüdlasele mõistetava karistuse osas ei ole kohtule siduv.

KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, vangistuse mõistmist peab kohus otsuses põhistama juhul, kui seadus võimaldab konkreetse kuriteo eest mõista ka muid karistusi. R.Sirela pani toime kuriteo, mille eest karistuseks saab olla üksnes vangistus. Seega ei lasunud maakohtul kohustust põhistada karistusliigi valikut. Kohtuotsuses on näidatud üks karistust kergendav asjaolu, karistust raskendavaid asjaolusid pole. Samuti on võetud arvesse, et inkrimineeritava kuriteo pani süüdistatav toime mõne päeva möödumisel viimase karistuse kandmiselt vabanemisest. Ringkonnakohus leiab eeltoodu tõttu, et puuduvad alused R.Sirelale mõistetud karistuse muutmiseks. Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Jüri Paap

Igor Amann

Ivi Kesküla

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.