Eesti Vabariigi nimel
Kriminaalasi nr 1-07-3783
KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Kohus
Tartu Maakohus
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
28.märts 2007.a Tartu
Kriminaalasja number
1-07-3783
Tartu kohtumaja kohtueelses menetluses 07260100320
Kohtunik
Heli Sillaots
Kohtuistungi sekretär
Sirle Luist
Kohtu koosseisuline tõlk
Anna Jänes
Kriminaalasi
E.B süüdistuses KarS § 263 p 1,3,4 ja S.M süüdistuses KarS § 263 p 1,3,4 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Evelin Merilaine
Süüdistatav
E.B kannab karistust Tartu Vanglas kriminaalkorras karistatud 1 korral
Kaitsja kokkuleppel Süüdistatav Kaitsja määratud korras
Harland Paas S.M kriminaalkorras karistatud 1 korral Karl Saavo
Süüdi tunnistada E.B KarS § 263 p 1,3,4 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata E.B eelvangistuses viibitud aeg 07.02.2007 – 28.03.2007, see on 1 kuu ja 22 päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 7 kuud ja 8 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 7 kuud ja 8 päeva vangistust Tartu Maakohtu 16.11.2005.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, see on 7 kuu
vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista E.B-le 14 kuud ja 8 päeva vangistust ehk 1 aasta 2 kuud ja 8 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1 alusel asendada E.B-le karistuseks mõistetud 1 aasta 2 kuud ja 8 päeva vangistust 856 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 856 tundi üldkasulikku tööd ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. KarS § 69 lg 4 alusel on E.B üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas – • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. E.B suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada ja vabastada E.B kohtusaalis vahi alt koheselt pärast kohtuotsuse kuulutamise lõppemist. Süüdi tunnistada S.M KarS § 263 p 1,3,4 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata S.M-i eelvangistuses viibitud aeg 08.-09.02.2007, see on 2 päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 4 kuud ja 28 päeva vangistust Tartu Maakohtu 16.11.2005.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, see on 8 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista S.M-ile 12 kuud ja 28 päeva vangistust ehk 1 aasta ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1 alusel asendada S.M-ile karistuseks mõistetud 1 aasta ja 28 päeva vangistust 776 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 776 tundi üldkasulikku tööd ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. KarS § 69 lg 4 alusel on S.M üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas – • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. •
S.M-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest.
RAHULDADA. Välja mõista E.B-lt ja S.M-ilt solidaarselt A.T. kasuks 6700.- krooni. A.T. arvelduskonto on SEB Eesti Ühispangas nr 10010140604016. ASITÕENDID – kampsun ja nahktagi, millised on tagastatud omanikule, jätta kohtuotsuse jõustumisest A.T. omandusse. Kohtuotsuse koopia saata allkirja vastu kannatanutele – A.T. ja V.L. ile.
Välja mõista E.B-lt riigituludesse menetluskuludena 5400.- krooni sundraha ja 974 krooni 68 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Välja mõista S.M-ilt riigituludesse menetluskuludena 5400.krooni sundraha ja 1787 krooni 70 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-07-3783, menetluskulud“, või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-07-3783, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Karl Saavo süüdistatav S.M-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
Süüdistused 28.03.2007.a sõlmitud kokkulepetes E.B süüdistatakse selles, et tema 21.01.2007.a öösel kella 00.30 paiku Tartus Anne 83 maja juures grupis koos S.M-iga rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et tungisid kallale V.L. ́ile ja A.T. ́le, mille käigus lõi E.B V.L. ́i noa käepideme otsaga ühe korra näkku ja seepeale tungis V.L. ́ile kallale S.M , haarates V.L. ́ist kinni, mispeale tekkis S.M V.L. ́iga rüselus, mille käigus ta ähvardas V.L. ́i noataolise plastmassist esemega. Samal ajal lõi E.B A.T. ́t ühe korra noaga vasakusse kätte, põhjustades A.T. ́le vasemale õlavarrele u 0,8 cm lõike-torkehaava ning rikkudes A.T. ́l seljas olnud nahktagi väärtusega 6000 krooni ja Armani pusa väärtusega 700 krooni. Sellega pani E.B toime KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ähvardades ja grupi poolt. S.M-i süüdistatakse selles, et tema 21.01.2007.a öösel kella 00.30 paiku Tartus Anne 83 maja juures grupis koos E.B-ga rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et tungisid kallale V.L. ́ile ja A.T. ́le, mille käigus lõi E.B V.L. noa käepideme otsaga ühe korra näkku ja seepeale tungis V.L. ́ile kallale S.M , haarates V.L. ́ist kinni, mispeale tekkis S.M V.L. ́iga rüselus, mille käigus ta ähvardas V.L. ́i noataolise plastmassist esemega. Samal ajal lõi E.B A.T. ́t ühe korra noaga vasakusse kätte, põhjustades A.T. ́le vasemale õlavarrele u 0,8 cm lõike-torkehaava ning rikkudes A.T. ́l seljas olnud nahktagi väärtusega 6000 krooni ja Armani pusa väärtusega 700 krooni. Sellega pani S.M toime KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ähvardades ja grupi poolt. Karistused 28.03.2007.a sõlmitud kokkulepetes KarS § 263 p 1, 3, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus E.B-le karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka E.B eelvangistuses viibitud aeg 07.02-28.03.2007.a, s.o 1 (üks) kuu ja 22 (kakskümmend kaks) päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 7 (seitse) kuud ja 8 (kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.11.2005.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 (seitse) kuud vangistust
võrra ning lugeda E.B-le mõistetavaks lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 8 (kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada E.B-le mõistetud 1 aasta 2 kuu ja 8 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 856 (kaheksasada viiskümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 263 p 1, 3, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus S.M-ile karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka S.M-i eelvangistuses viibitud aeg 08-09.02.2007.a, s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.11.2005.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 (kaheksa) kuud vangistust võrra ning lugeda S.M-ile mõistetavaks lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada S.M-ile mõistetud 1 aasta ja 28 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 776 (seitsesada seitsekümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud. Süüdistatavad jäid kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatavad E.B ja S.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 p 1,3,4 järgi ja mõista neile karistused vastavalt kokkuleppele. A.T. tsiviilhagi 6700.- nõudes kuulub rahuldamisele ja süüdistatavatelt solidaarselt A.T. kasuks väljamõistmisele.
KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavatel hüvitada menetluskulud: - määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): E.B kokku 974 krooni 68 senti (lk 39-40,42-43) ja S.M kokku 1787 krooni 70 senti (lk 76-77: 991 krooni 20 senti + 796 krooni 50 senti); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 5400.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9). Süüdistatav S.M-i kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Karl Saavo. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 991 krooni 20 senti (lk 7677). Kohtumenetluses esitas advokaat Karl Saavo kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest 796 krooni 50 senti riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja Karl Saavo taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0 = 550) + (125 x 1,0 = 250)
= 550 + 125 = 675.
Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675-le kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5 = 796,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja Karl Saavo tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 796 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.