Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-06-13666
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kädi Leola
Kriminaalasi
süüdistus KarS § 418 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Marju Persidskaja
Süüdistatav
Rein Sild
varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistatud 1 kord, tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja
vandeadvokaat Rein Napa
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Rein Sild KarS § 418 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 15.04.2004. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 5 alusel mõistetud kandmata karistuse 6 kuu vangistuse võrra ja mõista Rein Sillale liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada 7 kuud vangistust üldkasuliku tööga 420 (nelisada kakskümmend) tundi.
Rein Silla üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 1 (üks) aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Rein Sild kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:
Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon
Rein Silda süüdistatakse selles, et tema omamata vastavat relvaluba, soetas E.O. 2000 aastal Tartus X 6 E.O. elukohas ja hoidis sellest ajast kuni 24.01.2006 teostatud läbiotsimiseni oma korteris Tartumaal ja selle juurde kuuluvas keldris laskekõlbulikku 16.kaliibrilist kaheraudset sileraudset jahipüssi IžB-46 nr. Д6039. Sellega rikkus Rein Sild Relvaseaduse § 34 lg 1 ja 2 nõudeid, mille kohaselt relva registreerimisel väljastab politseiprefektuur relvaomanikule või valdajale relvaloa. Relvaloa väljastamise aluseks on politseiprefektuuri juhi otsus. Füüsilise isiku relvaluba annab selle omanikule õiguse relva ja selle laskemoona hoidmiseks, kandmiseks ja edasitoimetamiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras, samuti relvamudelile vastava laskemoona soetamiseks ja Relvaseaduse § 45 lg. 1 ja 2 nõudeid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Relva ja laskemoona tuleb hoida tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvaliste isikute juurdepääsu. Sellega Rein Sild pani toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tulirelva ebaseadusliku käitlemise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 418 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Rein Sillale karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 15.04.2004.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5 alusel mõistetud 6 kuu vangistuse võrra ja lugeda Rein Sillale lõplikuks liitkaristuseks 7 kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 ja 69 alusel asendada 7 kuud vangistust ( so 210 päeva vangistust) üldkasuliku tööga 420 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha ära 1 aasta jooksul. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Rein Sild tuleb süüdi tunnistada KarS § 418 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.
Prokurör leidis, et asitõend - kaheraudne sileraudne jahipüss kaliiber 16, nr 6039, mis on hoiul Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna relvahoidlas, tuleb vastavalt KarS §-le 63 konfiskeerida. Kaitsja on samal seisukohal. Kohus on seisukohal, et Rein Sillalt ära võetud kaheraudne jahipüss tuleb konfiskeerida KaRS § 83 lg 4 alusel, kuna tal puudub selle omamiseks vastav luba. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 5400 krooni, ekspertiisitasu 980 krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiat tegemise kulud 47.10 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.