Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
21 veebruar 2007, Tallinn
Kriminaalasja number
1- 06-14114
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Julia Katškovskaja ja Ene Randmäe
Kohtuistungi sekretär
Alina Koop
Tõlk
Irina Leetberg
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
14 veebruar 2007 Tallinnas, avalik kohtuistung
Kriminaalasi
U.V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, ; § 120 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 07 detsembri 2006 lühimenetluse otsus
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav U.V
Prokurör
Ringkonnaprokurör Reena Lember
Süüdistatav
U.V, varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, vahistatud alates 02.07.2006, viibis eelvangistuses 4 päeva.
Kaitsja
Vandeadvokaat Vaike Eerma
Jätta Harju Maakohtu 07 detsembri 2006 aasta kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-14114 Aleksei
U.V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 120 järgi sisuliselt muutmata. Täpsustada kohtuotsust süüdistatava nime osas ja lugeda õigeks süüdistatava nimeks U.V . Apellatsioon jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 22 veebruarist 2007 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates
SISU
JA
KarS § 120 järgi süüdimõistmise osas märgib, et temal mingit nuga käes ei olnud aga oli kruvikeeraja. Tal on halb tervis ja pole teada kui kaua on tal veel elada jäänud. Sellega seoses palub suhtuda temasse mõistvalt.
kuritegude toimepanemisi. Kuritegudest loobuma ei sundinud U.V ka tema tervislik seisund ning kohtukolleegium leiab, et antud juhul ei ole see aluseks süüdlasele kergema karistuse mõistmiseks. Kohtukolleegium leiab, et lähtuvalt eelkõige karistuse mõistmisel arvestatava süü suurusest ning ka süüdistatava isikust on maakohtu poolt mõistetud üksikaristused ja ka liitkaristus kooskõlas seadusega. Maakohtu poolt seaduses ettenähtud sanktsiooni keskmises tähtajas mõistetud vangistuse tühistamiseks ning vangistuse tähtaja lühendamiseks apellatsioonikohtu poolt seaduslikud alused puuduvad. 5.2 KarS § 73 ja 74 kohaldamise ehk siis süüdlase karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo eest mõistetud põhikaristuse reaalse kohaldamise ebaotstarbekus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seega tuleb KarS §-de 73 või 74 kohaldamisel igal juhul arvestada isikut iseloomustavate andmetega. Antud juhul on maakohus leidnud, et U.V tuleb karistada reaalse vangistusega. Kohtukolleegium soostub maakohtu järeldusega. U.V on varem korduvalt varavastaseid kuritegusid toimepannud isik, keda on ka varem karistatud lühemaajaliste vangistustega, kuid kes järjekindlalt jätkab vabaduses olles kuritegude toimepanemisi. Olles eelmise karistuse ärakandmiselt vabanenud 20 jaanuaril 2006 aastal, pani ta uue kuriteo toime juba 26 veebruaril 2006, seega vähem kui ühe kuu möödudes pärast vabanemist. Kokku on ta süüdi mõistetud 9 võõra vara varguse toimepanemise eest. Selline süüdistatava käitumine näitab tema negatiivset suhtumist õiguskorda ja andis maakohtule põhistatult aluse temale reaalse vangistuse mõistmiseks ning annab seadusliku aluse ka ringkonnakohtule vastavasisulise taotluse rahuldamata jätmiseks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.