Kohtulahend

I.V sõnul jäi tal sõita oma majani umbes 200 meetrit, kui politsei pidas ta kinni ja tal lasti puhuda alkomeetrisse, mis näitas, et ta on alkoholijoobes. Süüdistatav I.V on öelnud, et ta oli sellega nõus ja meditsiinilist joobe tuvastamist ei nõudnud. - tunnistaja E Š kohtueelsel menetlusel (tl 9-10) antud ütlustega, et 08.10.2006 õhtul kella 17.45 paiku helistas talle L L ja palus tulla tunnistajaks xxxx nähtavalt joobes autojuhile menetlusdokumentide vormistamise juurde. Tunnistaja E Š ütlustest nähtub, et ta läks kohe xxxx ja nägi töötavate vilkuritega politseiautot ja keset sõiduteed seisvat sõiduautot Audi, millel põlesid ohutuled. Tunnistaja E Š väitel istus politseiautos I.V , kes oli alkoholijoobes. Tunnistaja E Š sõnul palus konstaabel I.V puhuda alkomeetrisse, juht puhus ja alkomeetris süttis punane tuli. Tunnistaja E Š väitel I.V oli nõus, et on purjus, rääkides, et jõi viskit Rakveres ja peale seda hakkas isikliku autoga xxxx sõitma koju xxxx, olles autos üksi. KarS § 424 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatava I.V poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel KarS § 424 järgi õigesti kvalifitseeritud, sest ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem karistatud sellise teo eest. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et süüdistatava I.V karistust kergendavad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, süüdistatava I.V isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat I.V on varem kriminaalkorras 2-l korral karistatud ja väärtegude toimepanemise eest on teda 3-l korral karistatud. Süüdistatav I.V pani uue kuriteo toime talle analoogse kuriteo eest Viru Maakohtu 21.09.2006 kohtuotsusega määratud katseajal, kusjuures nimetatud kohtuotsus ei olnud jõudnud veel isegi ära jõustuda, kuid KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema KarS §-des 73 ja 74 sätestatud juhtudel kohtulahendi kuulutamisest. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus leiab, et süüdistatava I.V karistamine rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistusega ei ole põhjendatud, sest süüdistatav I.V pani uue kuriteo toime katseajal ja seda vahetult peale eelmist tema suhtes analoogse asja eest tehtud kohtuotsust. Seega tuleb tõdeda, et varasem karistus ei avaldanud süüdistatavale I.V-le mingit mõju. Kohus leiab, et süüdistatavat I.V tuleb toimepandud kuriteo eest karistada lühemaajalise vangistusega, kuid lisaks sellele kuuluksid tema suhtes kohaldamisele veel KarS § 65 lg 2 sätted. KarS § 74 lg 5 sätestab, et vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Isiku karistamine vangistusega katseajal toimepandud kuriteo eest ja talle liitkaristuse mõistmine ei välista seega sellise karistuse asendamist üldkasuliku tööga ning kohus peab alati kaaluma üldkasuliku töö kohaldamist. Arvestades seadusandja põhieesmärki vähendada kinnipeetavate arvu vanglates ning seda, et antud juhul on olemas üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed ja materiaalsed eeldused, on kohtu arvates mõistlik asendada süüdistatavale I.V-le mõistetav vangistus üldkasuliku tööga.

KarS § 50 lg 1 p 1 sätestab, et mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo korral võib kohus süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Riigikohus on oma 20.05.2003 otsuses nr 3-1-1-69-03 (RT III 2003, 20, 190) asunud seisukohale, et KarS § 424 järgi süüdimõistetud isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Kohus leiab, et süüdistatavalt I.V-lt tuleb lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus ära võtta, sest mingeid erandlikke asjaolusid, mis seda välistaksid, kohus ei tuvastanud. Kuriteo toimepanemise ajal 08.10.2006 kehtinud KarS § 83 lg 1 sätestas, et kohus võib kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga saadud vara konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale. Praegu kehtiva KarS § 83 lg 1 kohaselt kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. Viru Maakohtu eeluurimiskohtuniku Leo Sarneti 20.10.2006 vara arestimise määruse alusel on arestitud konfiskeerimise tagamiseks süüdistatava I.V sõiduauto xxxx, registreerimismärk xxxx. Eesti Riiklik Autoregistrikeskus on nimetatud määruse alusel liiklusregistris süüdistatava I.V nimele registreeritud sõidukile registreerimismärgiga xxxx seadnud keelumärke 23.10.2006. Süüdistatav I.V on vähem kui aasta jooksul kolmel korral juhtinud mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, mistõttu on kohtu arvates põhjendatud ja otstarbekas talle kuuluva sõiduauto konfiskeerimine. Vastupidiselt kaitsja poolt väidetule leiab kohus, et õiguslik alus konfiskeerimise kohaldamiseks on antud juhul olemas, sest tahtliku süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine ei pea olema karistusseadustiku eriosas eraldi sätestatud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 233 - 238, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada I.V KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning I.V karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 21.09.2006 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 (viis) kuud vangistust võrra ning I.V liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada I.V-le mõistetud vangistus 540 (viiesaja neljakümne) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks viisteist kuud. KarS § 69 lg 4 alusel üldkasuliku töö tegemise ajaks

allutada I.V kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta I.V-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida I.V-lt tahtliku süüteo toimepanemise vahend sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx. Eesti Riiklik Autoregistrikeskus on Viru Maakohtu eeluurimiskohtuniku Leo Sarneti 20.10.2006 vara arestimise määruse alusel liiklusregistris I.V nimele registreeritud sõidukile xxxx registreerimismärgiga xxxx seadnud keelumärke 23.10.2006. Tõkend – elukohast lahkumise keeld I.V jõustumisel.

suhtes tühistada kohtuotsuse

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista I.V-lt menetluskuluna sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista I.V-lt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 28.90 (kakskümmend kaheksa krooni ja 90 senti) krooni riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Uno Feldschmidt (asukoht Rakvere Laada 27) kasuks 2869.80 (kaks tuhat kaheksasada kuuskümmend üheksa krooni ja 80 senti, s.h. on käibemaks 18 %, s.o. 437.80 krooni) krooni v.-adv. abi Anti Aasmaa määratud korras süüdistatava I.V kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista I.V-lt menetluskuluna kaitsjatasu 2869.80 (kaks tuhat kaheksasada kuuskümmend üheksa krooni ja 80 senti) krooni riigituludesse v.-adv. abi Anti Aasmaa kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumise ja selles osalemise eest. I.V tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

H. Väinaste L. Herne

Viru Ringkonnakohtu 22. märtsi 2007. a. kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu otsus I.V kriminaalasjas muutmata. Kohtuotsus jõustus 12. juunil 2008. a. Riigikohtu kohtuotsusega, millisega jäeti Viru Ringkonnakohtu 22. märtsi 2007. a. otsus I.V süüdistusasjas KarS § 424 järgi muutmata. Nooremreferent

L. Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.