Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14 veebruar 2007, Tallinn
Kriminaalasja number
1- 06-2174
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Jüri Paap ja Ene Randmäe
Kohtuistungi sekretär
Alina Koop
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
30 jaanuar 2007 Tallinn, avalik kohtuistung
Kriminaalasi
J.U süüdistuses KarS § 121 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 11 septembri 2006 lühimenetluse otsus
Apellatsiooni esitaja
Kaitsja Alla Raudsepp
Prokurör
Ringkonnaprokurör Sirje Hunt
Süüdistatav
J.U, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibis 29.05-31.05.2005.
Kaitsja
Vandeadvokaadi vanemabi Alla Raudsepp
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 15 veebruarist 2007 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates 14.02.2007.
Puuduvad tõendid sellest, et kannatanut on üldse löödud ja ei ole välistatud võimalust, et kannatanu ei võinud ennast ise vigastada, kuigi kannatanu on andnud alguses ütlusi, et alustas ise kallaletungi ning rüseles süüdistatavaga tükk aega. Subjektiivsest küljest ei ole kaitsja arvates ühtki tõendit, et süüdistataval oli kas otsene või kaudne tahtlus kannatanut vigastada või et ta üldse teda vigastas. Kaitsja, viidates Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-80-02, leiab, et tõendatud ei ole kuriteo subjektiivne külg ja kohus ei ole tõendanud millest kujunes kohtul siseveendumus, et süüdistatava süü on vastuvaidlematult tõendatud. Kaitsja toob ära suulise kuriteoteate protokollis ja ülekuulamisel fikseeritud kannatanu ütlused sellest, et lööjat ta ei tea, pole varem näinud. Lööjal oli käes musta käepidemega kööginuga. Kaitsja märgib, et kui kannatanut löödi äkki ja ta varem nuga ei näinud siis pidanuks tema tähelepanu koonduma vigastaud käele mitte aga noale. Selliseid vastuolusid kannatanu ära seletada ei osanud. Kaks päeva hiljem teadis kannatanu, et lööja oli J.U ja et löömine ei olnud äkki vaid rüselemise käigus. Selle asemel et kaevata füüsilist valu ütles kannatanu hoopis, „ vaat, mis sa nüüd tegid“ mis kaitsja arvates välistab täielikult igasuguse füüsilise valuaistingu tundmise. Vigastused kehal avastas ta peale arstlikku läbivaatust ja need ei tekitanud talle füüsilist valu. Süüdistatav on andnud kogu menetluse käigus ühesuguseid ütlusi. Igasugune kuritegu eeldab motiivi olemasolu. Tuvastamata on jäänud motiiv, milles seisnes põhjus, miks süüdistatav pidi kannatanule kehavigastusi tekitama. Tekkinud kahtluse tõlgendamisel süüdistatava kasuks saab kaitsja arvates lugeda tuvastatuks motiivi puudumise. Kohtule ei saanud jääda märkamatuks süüdistuse kontseptsiooni kohaselt väidetavate tegude, so hilisemate kehavigastuste sobitamine, käele kehavigastuste tekitamise ajavahemikku, kuigi tõendeid selle kohta ei ole. Tuvastatuks saab lugeda vaid fakti, et kannatanule löödi vasakusse kätte, muus osas objektiivsed tõendid puuduvad. Puuduvad kohtu järeldused sellest, kas antud asjas on kahtlusteta tõendatuks tunnistatud J.U süü kannatanu kehalises väärkohtlemises ning millistele ühestele tõenditele see tõendatus tugineb. Seega puudub kohtualuse teos KarS § 121 sätestatud kuriteokoosseis. Eelmärgitust tulenevalt on kohus kaitsja arvates rikkunud KrMS § 306 lg 1 p 4 sätteid Kohus on viidanud juba kustunud karistusele, mida teha aga ei tohi ja annab aluse arvata, et kohus ei olnud karistuse mõistmisel ega asja menetlemisel erapooletu ja rikkus süütuse presumptsiooni. Kohus on rikkunud KrMS § 309 lg 3 sätteid kuna kohtuotsuse tegemise ajaks ei olnud kohtuliku arutamise tulemina tõendatuks tunnistatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav Kohus rikkus KrMS § 7 lg 3 sätteid. Kohus ei ole järginud KrMS § 60 sätestatud nõudeid, millega rikkus oluliselt kriminaalmenetluse norme. Kohtuotsus rajaneb oletustel. Kaitsja leiab, et esinevad KrMS § 309 lg 2 ettenähtud õigeksmõistva otsuse tegemise alused ning KrMS § 340 lg 1 ja 2 kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused. Koos sellega tuleb ka karistus tühistada. Eraldi juhib kaitsja ringkonnakohtu tähelepanu, et maakohus on jämedalt rikkunud karistuse mõistmisel KarS § 56 sätteid ning kohtuotsuses on arvestatud süüdlase isikut iseseisva alusena, andes J.U elukäigule hinnangu. KarS § 56 mõtte kohaselt on karistusõigus volitatud karistama isikut tema teo eest, mitte selle eest, milline ta on. Varasemad karistused tulevad karistuse mõistmisel õiguslikult arvesse ainult
siis, kui need ei ole karistusregistrist ettenähtud aja jooksul kustutatud. J.U-le mõistetud karistus on kohtuotsuse kohaselt kustunud.
oli ka rindkere eespinnal pikisuunaline 1 cm pikkune haav/ noavigastus/ ja kaks nahavigastust/ t.lk. 12/. Ekspertiisiaktis nr 80 / t.lk. 17-19/ antud arvamuse kohaselt oli kannatanul V.S vasakut kätt läbistav torke-lõikevigastus ja pindmised torke- lõikehaavad rindkere ja kõhu piirkonnas. Tervisekahjustused on saadud terava vägivalla toimel, võimalik, et löökidest teravaotsalise ja lõiketera omava vahendiga/ näiteks noaga/ tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega orienteeruvalt 4 nädalat. Maakohus on seaduslikult eeltoodud tõendeid hinnates tuvastanud, et kannatanule oli tekitatud kehavigastused ja kaitsja poolt apellatsioonis esitatud väited erineval ajal vigastuste fikseerimistest ja sellest, et ekspertiisiga ei ole kindlaks tehtav süüdlane, on asjakohatud. Kohus on otsuses käsitanud tõendeid, millede alusel ta tuvastas ka kannatanule terviskahjustuste tekitamise aja ning apellatsioonis ei ole esitatud kohtu järeldusi kummutavaid fakte. Kaitsja väited sellest, et kohtu poolt ei ole tuvastatud kuriteosündmust, ei vasta kohtuotsuses kajastatule ning ja väited sellest, et vigastuste tekitamise järjekord pole välja selgitatud, ei oma juriidilist tähtsust. Tõendamiseseme asjaoludeks olevad kuriteo toimpanemise aeg, koht ja viis on kohtu poolt tuvastatud ja kohtuotsuses põhistatult kajastatud. Seega on objektiivsete tõenditega tuvastamist leidnud kannatanu tervise kahjustamine, mis on üheks KarS § 121 ettenähtud kuriteo objektiivse koosseisu tunnuseks. Kaitsja on apellatsioonis leidnud, et kohus on ebaseaduslikult toetunud süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kannatanu poolt antud erinevatele ütlustele. Kannatanu on kohtuistungil üle kuulatud, menetlusosalistel on olnud võimalus teda ristküsitleda ja kohus on seaduslikult kannatanu poolt kohtuistungil antud ütlusi hinnanud J.U süüstava tõendina. Kaitsja poolt apellatsioonis esitatud väited, et kannatanu ei ole oma esialgses suulise kuriteoteate protokollis nimetanud teda noaga löönud isiku nime, ei anna alust seada kahtluse alla tema kohtus ristküsitluse käigus antud ütluste usaldusväärsust süüdistatava ja teda noaga löönud isiku samasusest/ tlk. 79-81/.
eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmist. Seega ei olnud seaduses ettenähtud viie aastane karistusandmete kustutamise tähtaeg saabunud ning seega kohtu järeldus, et J.U on varem kriminaalkorras karistatud isikuks, on kooskõlas seadusega ning õige. Karistusõigus on tõepoolest suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. Karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü. Selles osas on kaitsja apellatsiooni seisukohad asjakohased. Samas aga säilitab KarS § 56 lg 1 ka isikulise parameetri, andes kohtule õiguse arvestada karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. See kujutab endast eripreventiivset prognoosi, mida kohus võib arvestada mistahes karistuse liigi või määra valikul. Seega oli kohus õigustatud karistuse mõistmisel siiski arvestama süüdlase isikuga ja tema varasema käitumisega. Kohus on J.U mõistetud karistusest tingimisi vabastanud. Karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seega tuleb KarS §-de 73 või 74 kohaldamisel igal juhul arvestada isikut iseloomustavate andmetega nagu on maakohus seaduslikult antud juhul ka teinud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.