Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. jaanuar 2007. a Tartu Kohtumaja
Kriminaalasja number
1-07-58
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Kriminaalasi
süüdistus KarS § 215 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Aro Siinmaa
Süüdistatav
Arle Treier
Kaitsja
varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest karistatud 2-l korral, viimati 30.06.2005 AS § 71 alusel 180 krooni rahatrahviga tõkend: ei ole kohaldatud advokaat Anu Pärtel
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Arle Treier KarS § 215 lg 2 p 3 järgi ja vabastada KarS § 87 alusel karistusest. Kohaldada Arle Treierile KarS § 87 lg 1 p 2 ettenähtud mõjutusvahendit ja allutada ta 1 (üks) aasta pikkuseks ajaks käitumiskontrollile. KarS § 87 lg 2 alusel määrata, et käitumiskontrolli ajal on Arle Treier kohustatud täitma KarS §s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon Arle Treierit süüdistatakse selles, et tema 03.09.2005. a kell 11.20. grupis Z.E, N.S-i ja O.J-iga Tartumaal Nõo vallas Meeri külas Nõo-Meeri ristmikul kasutas ajutiselt omavoliliselt omastamise eesmärgita M.R. kuuluvat sõiduautot ZAZ reg nr 138 TBK väärtusega 5000 krooni. Sellega Arle Treier pani toime KarS § 215 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita grupi poolt. Kokkulepe
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 215 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toime pannud alaealise süüdistatava peab prokurör võimalikuks KarS § 87 alusel karistusest vabastada, kohaldades talle KarS § 87 lg 1 p 2 ettenähtud mõjutusvahendit: allutamine käitumiskontrollile. KarS § 87 lg 2 alusel määrata käitumiskontrolli tähtajaks 1 (üks) aasta, mille vältel isik peab KarS § 87 lg 1 p 2 kohaselt täitma järgmiseid KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Arles Treier tuleb süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 3 järgi ning kohaldada KarS § 87 sätteid vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga tekitati varalist kahju M.R., kes on esitanud tsiviilhagi 1200 krooni (I kd tl 92). Tartu Maakohtu 03.01.2007. a otsusega on M.R. hagi rahuldatud ja välja mõistetud solidaarselt Z.E-lt, N.S-ilt ja O.J-ilt. Kuna Arle Treier on tekitanud M R kahju ühiselt koos eelnimetatud süüdimõistetutega, kuulub tsiviilhagi temalt välja mõistmisele solidaarselt ühiselt kahju tekitanud isikutega. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 9000 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu: kohtueelsel uurimisel 849.60 krooni ja kohtumenetluses 4484 krooni ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 244 krooni. Vastavalt KrMS § 188 võib kohus panna menetluskulude hüvitamise kohustuse alaealise süüdistatava vanematele. Arle Treier on alaealine, kellel puudub iseseisev sissetulek, mistõttu paneb kohus menetluskulude hüvitamise kohustuse tema emale T.V. Kuna tegemist on esimese astme kuriteoga, kus sundraha on väga suur, käib kõigi menetluskulude hüvitamine ilmselgelt lapsevanemale üle jõu ja seda arvestades jätab kohus pool sundrahast riigi kanda.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.