lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-07-58\3

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 26.01.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
1-07-58\3
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
26.01.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
783
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2007. a Tartu Kohtumaja

Kriminaalasja number

1-07-58

Kohtukoosseis

kohtunik Ingeri Tamm

Kohtuistungi sekretär

Kristi Suvi

Kriminaalasi

süüdistus KarS § 215 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Aro Siinmaa

Süüdistatav

Arle Treier

Kaitsja

varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest karistatud 2-l korral, viimati 30.06.2005 AS § 71 alusel 180 krooni rahatrahviga tõkend: ei ole kohaldatud advokaat Anu Pärtel

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Arle Treier KarS § 215 lg 2 p 3 järgi ja vabastada KarS § 87 alusel karistusest. Kohaldada Arle Treierile KarS § 87 lg 1 p 2 ettenähtud mõjutusvahendit ja allutada ta 1 (üks) aasta pikkuseks ajaks käitumiskontrollile. KarS § 87 lg 2 alusel määrata, et käitumiskontrolli ajal on Arle Treier kohustatud täitma KarS §s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1.elama kohtu määratud alalises elukohas;
2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Välja mõista Arle Treierilt solidaarselt Z.E, N.S-i ja O.J-iga 1200 (üks tuhat kakssada) krooni on M.R. kasuks. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista T.V. riigituludesse menetluskuludena 1⁄2 sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, kaitsjale makstud tasu 5333.60 (viis tuhat kolmsada kolmkümmend kolm krooni 60 senti) krooni ja kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 244 (kakssada nelikümmend neli) krooni; 1⁄2 sundrahast – 4500 krooni jätta riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ja kriminaalasja numbri. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon Arle Treierit süüdistatakse selles, et tema 03.09.2005. a kell 11.20. grupis Z.E, N.S-i ja O.J-iga Tartumaal Nõo vallas Meeri külas Nõo-Meeri ristmikul kasutas ajutiselt omavoliliselt omastamise eesmärgita M.R. kuuluvat sõiduautot ZAZ reg nr 138 TBK väärtusega 5000 krooni. Sellega Arle Treier pani toime KarS § 215 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita grupi poolt. Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 215 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toime pannud alaealise süüdistatava peab prokurör võimalikuks KarS § 87 alusel karistusest vabastada, kohaldades talle KarS § 87 lg 1 p 2 ettenähtud mõjutusvahendit: allutamine käitumiskontrollile. KarS § 87 lg 2 alusel määrata käitumiskontrolli tähtajaks 1 (üks) aasta, mille vältel isik peab KarS § 87 lg 1 p 2 kohaselt täitma järgmiseid KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Arles Treier tuleb süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 3 järgi ning kohaldada KarS § 87 sätteid vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga tekitati varalist kahju M.R., kes on esitanud tsiviilhagi 1200 krooni (I kd tl 92). Tartu Maakohtu 03.01.2007. a otsusega on M.R. hagi rahuldatud ja välja mõistetud solidaarselt Z.E-lt, N.S-ilt ja O.J-ilt. Kuna Arle Treier on tekitanud M R kahju ühiselt koos eelnimetatud süüdimõistetutega, kuulub tsiviilhagi temalt välja mõistmisele solidaarselt ühiselt kahju tekitanud isikutega. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 9000 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu: kohtueelsel uurimisel 849.60 krooni ja kohtumenetluses 4484 krooni ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 244 krooni. Vastavalt KrMS § 188 võib kohus panna menetluskulude hüvitamise kohustuse alaealise süüdistatava vanematele. Arle Treier on alaealine, kellel puudub iseseisev sissetulek, mistõttu paneb kohus menetluskulude hüvitamise kohustuse tema emale T.V. Kuna tegemist on esimese astme kuriteoga, kus sundraha on väga suur, käib kõigi menetluskulude hüvitamine ilmselgelt lapsevanemale üle jõu ja seda arvestades jätab kohus pool sundrahast riigi kanda.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.