1-05-934\17 - Viru Ringkonnakohus - lahend.ee

2.Kaitsja oma apellatsioonis taotleb Viru Maakohtu otsuse tühistamist materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Vaidlustatav kohtuotsus on raskesti loetav nii keeleliselt kui vormiliselt, tekstis sisalduvad alused ei ole kohati omavahel haakuvad, on mitmel puhul dubleeritud või kontekstist välja rebitud, mis tervikuna muudab kohtu järeldustest arusaamised ja nende sobitamise tõendamiseseme asjaoludesse ning kohtu siseveendumuse kujunemise lugejale jälgimatuks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt varasemates lahendites (3-1-1-147-05; 3-1-185-00; 3-1-1-47-04; 3-1-1-43-05) väljendanud seisukohta, et kohtuotsuse põhistatus tähendab seda, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Apellant ei nõustu kohtu seisukohtadega G. I süüs, sest pole ühtegi tõendit selle kohta, et I oleks olnud teadlik just nimelt vargusest. Kuna süüdimõistvat kohtuotsust ei saa rajada oletustele, siis apellant leiab, et I pole talle süüks pandud kuritegu toime pannud. Kohus on uurinud asja ühekülgselt ja pole tõendeid hinnatud objektiivselt. Nii kohtueelne uurimine kui ka kohtulik uurimine on olnud puudulik, kohtu järeldused antud asjas on oletuslikud ja materiaalõigust on valesti kohaldatud. Kaitsja palub kohtuotsus tühistada ja G.I õigeks mõista. Kohtuistungil jäi apellant xxx oma kaebuse juurde ning palus arvestada nende seisukohtadega, milliseid ta avaldas maakohtu istungil ning mis on protokollitud. Erinevalt kaaskohtualustest ei olnud G.I materiaalseid probleeme ning temal ei olnud vajadust raha saamiseks mingeid ebaseaduslikke tegevusi ette võtta. Ringkonnaprokurör A.Arnim palus maakohtu otsuse jätta muutmata, kuna maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis ning veendunud G.I süüs. Vastuolud kaaskohtualuste ning tunnistajate ütlustes kohtueelsel uurimisel ning kohtuistungil on väheolulised ning ei mõjuta nende tõendite usaldusväärsust. Tegemist on ühtse teovalitsemisega ning kõigi osapoolte vahel ei peagi olema selget suulist kokkulepet. Viru Ringkonnakohtu seisukoht Kuulanud ära kaitsja, prokuröri ning tutvunud maakohtu istungi protokolliga, tuli ringkonnakohus järeldusele, et kaitsja väited ei anna alust otsuse tühistamiseks ning G.I õigeksmõistmiseks. Kaitsja leiab, et kaassüüdistatava A.R ütlused on olnud vastuolulised ning neid ei saa tõendina arvestada. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et nagu kohtueelsel uurimisel nii on ka kohtus andnud A.R ütlusi, et M.P tegi ta tuttavaks G.I, et I andis talle lehe , kus oli peal andmed maatüki kohta. Kokkuleppe juures oli ka G.I ning raha – 100 tuhat tuli jagada 5 mehe vahel kuhu sisse ei olnud arvestatud saemehi. G.I oli varastatud rahast osasaajate sisse arvestatud. Kinnistusameti teate peale, et maaomanik oli väga raskesti kättesaadav

1-05-934 rõõmustasid nii G.I kui M.P . Küsimuse peale , kas G.I teadis metsavargusest, vastas A.R, et muidugi teadis. A.R on nii kohtueelsel uurimisel kui kohtus andnud ütlusi, et G.I oli vargusest teadlik, aitas aktiivselt kaasa ning tema kaudu pididki rahad liikuma ning teostatama arveldused. Ringkonnakohus ei leia A.R ütlustes selliseid vasturääkivusi, mis välistaksid tema ütluste usaldusväärsuse. Tema ütlustega lähevad kokku ka kaassüüdistatava M.P ütlused, kelle sõnade kohaselt oli G.I teadlik metsavarguse plaanist ning G.I otsis T.J, kes oli kõige kvalifitseeritum metsaasjade korraldaja. Arvestades G.I aktiivset tegevust saemeeste palkamisel ning tema poolt oma saagide kasutada andmist, oma autoga saemeeste metsa vedamist, siis ei saa väita, et G.I ei oleks teinud materiaalseid kulutusi ega oleks olnud huvitatud nende hüvitamisest. Tegemist on kaastäideviimisega ning selle puhul eeldatakse funktsionaalset teovalitsemist, see tähendab, ei isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Iga kaastäideviija ei pea täitma kõiki süüteokoosseisu objektiivseid tunnuseid, kuid iga kaastäideviija süüteopanus peab olema kausaalses seoses tagajärje suhtes. Antud juhul on G.I maakohtu otsusega tõendamist leidnud teod otseses seoses saabunud tagajärjega. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on piisavalt motiveeritud ning G.I ei ole süüdi mõistetud mitte ühe kaassüüdistatava vastuoluliste ütluste põhjal, vaid süü on leidnud tõendamist kõikide kaassüüdistavate ütluste, tunnistajate A.P , A.I ja xxx ütluste alusel, see on tõendite kogusumma alusel. Maakohtu otsuses on neid tõendeid piisava põhjalikkusega analüüsitud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid üle korrata. Mis puutub otsuse sõnastusse ning kaitsja väitel raskelt loetavusse, siis see asjaolu ei saa olla otsuse ebaseaduslikuks tunnistamise ning tühistamise aluseks. Kohus juhindub KrMS § 337 lg 1 p 1; 342; 343 lg 1 ; 344, 345