Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Ringkonnakohus · 21.12.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 1-06-7079\11
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 21.12.2006
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 967

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-06-7079

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.12.2006 Jõhvi

Kohtukoosseis

eesistuja Eeva Levina, liikmed Maarika Kuusk, Mihhail Komtšatnikov

Kohtuistungi sekretär

Mai Raidma

Kriminaalasi

TV süüdimõistmises KarS § 263 p 1 ja 118 p 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu 31.10.2006.a. kohtuotsus

Apellatsiooni esitajad

TV kaitsja Monica Vels

Prokurör

Sirje Merilo

Süüdistatav

TV - isikukood XXXXXXXXXX, EV kodanik, XXX, elukoht: XXX, kohtu korras karistamata.

Kaitsja

Monica Vels

Resolutsioon Jätta muutmata Viru Maakohtu 31.10.2006.a. otsus TV süüdimõistmises KarS § 263 p 1 ja § 118 p 1 järgi. TV kaitsja M.Velsi kaebus jätta rahuldamata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Viru Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada advokaadi vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik 1.TV tunnistati süüdi Kars § 263 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 (kolm) kuud vangistust. Samuti tunnistati süüdi KarS § 118 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 4 (neli) aastat vangistust.

1-06-7079 KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 4 (neli) aastat vangistust, millest KarS § 74 lg 2 alusel kuulub koheselt ära kandmisele 4 (neli) kuud vangistust. Ülejäänud 3 (kolme) aasta ja 8 (kaheksa) kuu vangistuse kandmisest vabastada KarS § 74 alusel tingimisi 2 (kahe) aastase katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile KarS § 75 sätete kohaldamisega. Katseaja alguseks loeti 31.10.2006.a.

2.Viru Maakohus tunnistas TV süüdi selles, et tema 16.02.2006.a. kella 22.00 paiku VVV asuva postkontori juures – MR ja LN juuresolekul – tiris alaealist KE juustest, lükkas selili, hoidis tal käsi kinni, püüdis näkku sülitada, lõi talle korduvalt jalgadega vastu jalgu ning lahkudes haaras kaasa kannatanu mütsi ja kapuutsi, millesse põletas augu. Hiljem järgnes KEle RRR asuva kortermaja juurde, kus lõi talle rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus selili – peaga vastu maad. Suud tabanud rusikalöögist jäi kannatanu ülahuul breketite vahele kinni, põhjustades suust vere eritumist, tekitades valu ja huulte turse. Samuti tema 22.02.2006.a. kella 23.00 paiku KKK korterelamu juures lõi ühe korra noaga KL-le vasakule rindkeresse, põhjustades kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse, millega oli põhjustatud oht inimese elule. Menetlus Viru Ringkonnakohtus Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni TV kaitsja Monica Vels. Monica Vels oma apellatsioonis taotleb Viru Maakohtu otsuse tühistamist materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja karistuse mittevastavuse tõttu süüdimõistetu isikule. Apellant leiab, et kohus pole reaalse vangistuse mõistmist kohtualusele piisavalt motiveerinud ega ole põhjendanud, miks ta ei mõistnud karistust selliselt nagu taotlesid nii prokurör kui ka kaitsja. TV võeti vahi alla koheselt pärast otsuse kuulutamist ja seega on ta vahi all olnud alates 31.10.2006.a. Ta sai vahi alla võtmisel väga suure hingelise trauma ja juba see on talle mõjunud ja veelkordselt teinud selgeks, et kuritegusid sooritada ei tohi. Apellant leiab, et oleks tulnud arvestada eelkõige TV iseloomustavaid andmeid ning eelkõige asjaolu, et kannatanud ise käitusid ebaõigesti. Asjaolu, et TV on toime pannud kaks kuritegu, millest üks oli 1 astme kuritegu, ei saa iseenesest olla reaalse vangistuse mõistmise aluseks. Prokurör taotles kriminaalhoolduse raames TV-le sotsiaalabi programmi rakendamist, s.t eelkõige psühholoogilist abi oma käitumise kontrollimisel, millist aga kohus ei kohaldanud. TV on oma kuritegudest teinud õiged järeldused, ta sooviks kiiresti vangistusest vabaneda, et asuda edasi õppima ja saada tagasi oma perekonna juurde. Peale selle on Riigikohus leidnud, et pikaajaline, s.o rohkem kui 2 kuuline vangistus ei mõju süüdistatavale enam nn šokina, vaid ta juba kohaneb sellega. Seega pole õigustatud TV-le 4 kuulise vangistuse mõistmine. Kaitsja palub kohtuotsus tühistada ja teha uus otsus, millega mõista TV-le võimalikult lühike reaalselt ärakandmisele kuuluv vangistus jättes ülejäänud osa kandmiseks tingimisi. Vabastada koheselt TV vahi alt. Kohtuistungil jäi apellant oma kaebuse juurde ning süüdistatav toetas kaitsja kaebust.

TV ise ütlusi anda ei soovinud. Viru Ringkonnakohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud maakohtu istungi protokolliga, tuli järeldusele, et maakohtu otsuse muutmiseks ei ole alust. Palju on räägitud kannatanute endi provotseerivast käitumisest, kuid tollal 15- aastase kannatanu KE käitumist , mis seisnes vaid SMS saatmises peo ajal , ei saa küll selliseks provokatsiooniks pidada, mis õigustaks kasvõi väheselgi määral TV järgnevat käitumist. Tuleb arvestada veel seda, et TV tungis sel õhtul peksmise eesmärgil kaks korda KE-le kallale, olles seejuures alkoholijoobes. Initsiaatoriks teises kuriteos oli TV, sest tema kutsus KL välja , olles eelnevalt noa kaasa võtnud, seega oli tegemist valmistumisega rünnakuks. Ei vasta toimikus olevatele andmetele ka apellatsioonis toodud väited TV suure soovi kohta haridust omandada. Nagu nähtub kooli poolt antud iseloomustustest, ei täitnud ta koolikohustust ei VVV-s ega KKK-is. Ta on õppinud veel HHH-s ja RRR-s, kuid mõlemast on lahkunud probleemide tõttu. Ka praeguse õpikoha- KKK õhtuse osakonna õppetööst võtab osa väga halvasti. Maakohus on arvestanud kõiki antud asjas olevaid kergendavaid asjaolusid, isegi alaealisust, mida KarS § 57 ette ei näe. Seega ringkonnakohus ei leia asjaolusid, mida maakohus ei ole arvestanud. Maakohus rakendas KarS § 74 lg 2 sätteid ning mõistis koheselt reaalsele ärakandmisele 4 kuud vangistust. Kuna seaduses ei ole sätestatud, kui pikk võiks ja peaks olema koheselt reaalsele ärakandmisele kuuluv karistus, siis ei saa öelda, kas maakohus rikkus midagi ja mida ta rikkus. KarS § 118 p 1 järgi mõisteti TV-le minimaalne karistus, teise kuriteo eest mõistetud karistus loeti raskema karistusega kaetuks, seega on TV-le mõistetud seaduses ettenähtud minimaalseim karistus. Kohus on motiveerinud, miks peab vajalikuks TV-le lühiajalise šokivangistuse kohaldamist ning ülejäänud karistuse tingimuslikku kohaldamist. Ringkonnakohus ei leia, et maakohus on mingit menetlus- või materiaalõiguse normi vääralt kohaldanud , seega ei ole alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kohus juhindub KrMS §-dest 337 lg 1 p 1; 342 lg 1 ; 343 lg 1; 344; 345.