1-06-1939
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg, koht
18. detsember 2006.a., Tallinn
Kohtukoosseis
Jüri Paap, Igor Amann, Malle Preimer
Sekretär
Alina Koop
Apelleeritud kohtuotsus
Harju
Maakohtu
09.10.2006.a.
kohtuotsus
A.K
süüdistuses Apellant
kaitsja adv. Natalia Lausmaa
Prokurör
Andra Sild
Kaitsja
adv. Natalia Lausmaa
Harju Maakohtu 09.10.2006.a. kohtuotsus A.Ki süüdistusasjas
jätta
muutmata
ja
apellatsioon
rahuldamata.
Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule
päeva
jooksul.
Selle
õiguse
kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.
varem
karistatud
süüdi - KarS § 263 p 1, 4 järgi isikute grupis vägivallaga rahu või avaliku korra rikkumises- 11.09.2004.a. kella 19 paiku Tallinnas x maja hoovis koos sama teo eest süüditunnistatud A. G ja A.P J. Z ilma mingi põhjuseta löömises- ja karistas rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses, summas 3000 krooni; - KarS § 202 lg 2 p 1 järgi kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara grupilises turustamises- J. Z A. G ja A. P poolt 11.09.2004.a. hõivatud mobiiltelefoni ja keti grupilises müümises pandimajja- ja karistas rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses, summas 1500 krooni; Liitkaristuseks KarS § 263 p 1, 4 ning KarS § 202 lg 2 p 1 järgi mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses, summas 3000 krooni. - KarS § 199 lg 2 p 4- § 25 lg 2 järgi varem varguseid toimepannud isikuna uue varguse katses- 27.08.2004.a. kella 19 ajal OÜ * kauplusest Tallinnas x kahe alkoholipudeli varguse katses koguhinnaga 288 krooni, mis jäi lõpule viimata tema kinnipidamise tõttu turvatöötajate poolt- ja karistas 30 päevase vangistusega. Seda suurendati KarS § 65 lg 2 alusel varasema kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti vangistus tähtajaga 2 kuud ja 30 päeva. Menetluskulude kõrval mõisteti A.K välja 433.33 krooni G. Z kasuks.
Apellatsioon ja taotluse sisu Apellant taotleb kohtuotsuse tühistamist A.K kõnesoleva vargusekatse eest mõistetud karistuse ja KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas ning süüdlase karistamist karistusega, mis ei oleks seotud vangistusega. Taotlust põhjendatakse asjaoludega, et vaidlustatud episoodis omastava vara väärtus ei olnud suur, tegemist on katsestaadiumisse jäänud süüteoga, mida saab kuriteona vaadelda üksnes põhjusel, et A.K oli ka varem karistatud vargusekatse eest. A.K oli selle teo toimepanemise ajal alaealine, tema käitumine oli seletatav murdeea kasvuraskustest. Käesolevaks ajaks on aga tema poolt viimase teo toimepanemisest möödunud üle kahe aasta, mille jooksul on ta omandanud
eriala kutseõppeasutuses ning asunud tööle ja ta on katkestanud suhted varasema teda mõjutanud suhtlusringiga, mistõttu uute süütegude toimepanemise välistamiseks puudub vajadus teda karistada vangistusega. Kohus pole kaalunud teiste karistusliikide - näiteks karistuse asendamine üldkasuliku töögarakendamise võimalust. Ka pole karistust kergendava asjaoluna arvesse võetud süüdlase alaealisest tegude toimepanemise ajal.
Ringkonnakohtu seisukoht Apellatsioonis toodud asjaolud ei saa olla aluseks taotluse rahuldamisele, selleks puudub seaduslik võimalus. Eriliigilised karistused- käesolevas asjas rahaline karistus ja vangistus- viiakse KarS § 64 lg 5 kohaselt täide iseseisvalt. Vaidlustatud liiki tegude eest on karistuseks kehtestatud üksnes vangistus minimaalseima ajalise kestusega 30 päeva. Kohus mõistis A.K varavastase teo eest vangistuse nimelt 30 päeva. Järeldub, et varguse eest mõistetud karistuse leevendamine poleks seaduslik. Et A.K pani kõnesoleva varguse toime samaliigiliste tegude toimepanemise eest eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse katseajal, teadis ta, et uute kuritegude toimepanemisel pööratakse karistus täitmisele ja mõistetava karistusega liidetakse eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus. Uus kuritegu jäi viimata lõpule A.K tahtest olenemata asjaoludel. A.K alaealisus kuritegude toimepanemise ajal oli maakohtule teada. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole kolleegiumi arvates võimalik korduvalt kuritegusid toimepannud isikute suhtes. Asjaolud, et enam kui kahe aasta jooksul on A.K elanud seaduskuulekalt, omandanud eriala ja omab alalist töökohta, ei ole seaduslikuks aluseks karistuse muutmisele. Kuna apellatsioonis ei vaidlustata A.K süüditunnistamist, tegude tõendatust ja nende kvalifikatsioone, siis nende asjaoludega otseselt puudutavat käesolevas kohtuotsuses ei käsitleta. Otsuse tegemisel juhindub kohtukolleegium KrMS §-st 337 lg 1 p 1.
Jüri Paap
Igor Amann
Malle Preimer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.