Kriminaalasi nr 1-06-12434
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus 22.november 2006.a Tartu
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-06-12434 kohtueelses menetluses 06260200995
Kohtunik Kohtuistungi sekretär
Heli Sillaots Sirle Luist
Kriminaalasi
X süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Evelin Merilaine
Süüdistatav
X
Kaitsja määratud korras
kriminaalkorras karistamata väärtegude eest karistatud, karistatus kustumata Karl Saavo
KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada X KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada X karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust 240 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 240 tundi üldkasulikku tööd ära teha 1 (ühe) aasta jooksul. KarS § 69 lg 4 alusel on X üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • •
elama kohtu määratud alalises elukohas – ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,
•
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,
•
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,
•
KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
28.09.2006.a süüdistatav X, tema kaitsja advokaat Karl Saavo ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Merilaine vahel sõlmitud kokkuleppest
nähtuvalt süüdistatakse X selles, et tema isikuna, keda on 02.03.2006.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud liiklusseaduse § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 11100 krooni, juhtis 01.08.2006.a kella 23.25 paiku Tartu linnas, Aardla tänaval mootorsõidukit Opel Kadett registreerimismärgiga X, olles alkoholijoobes. Sellega pani X toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. 28.09.2006.a sõlmitud kokkuleppes kajastatu kohaselt on X KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada X mõistetud 4 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel on 240 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: • •
elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,
•
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,
•
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,
•
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg 1 alusel tuleb X mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta 1 (üheks) aastaks. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav X tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb X hüvitada menetluskulud: - määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 1646 krooni 10 senti (849 krooni 60 senti + 796 krooni 50 senti); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 4500.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9). Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Karl Saavo. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 849 krooni 60 senti (lk 32,33).
Kohtumenetluses esitas advokaat Karl Saavo kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest 796 krooni 50 senti riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0 = 550) + (125 x 1,0 = 250)
= 550 + 125 = 675.
Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675-le kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5 = 796,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 796 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.