Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
02 november 2006, Tallinn
Kriminaalasja number
1-06-8903
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Jüri Paap ja Malle Preimer
Kohtuistungi sekretär
Tatjana Derkatš
Tõlk
Svetlana Talli
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
25 oktoober 2006 Tallinnas, avalik kohtuistung
Kriminaalasi
T.T’i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 11 septembri 2006 lühimenetluse otsus
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav T.T
Prokurör
Ringkonnaprokuröri abi Nona- Salome Barbo
Süüdistatav
T.T, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vahistatud alates 27.04.2006, viibis vahi all 16.04. -17.04.2006
Kaitsja
Vandeadvokaat Talvi Vaske
Tühistada Harju Maakohtu 11 septembri 2006 otsus T.T’ile KarS § 199 lg 2 p 4,8 ja KrMS § 238 lg 2 järgi mõistetud karistuste osas.
Uue otsusega:
kümme / kuud vangistust.
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 03 novembrist 2006 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates
T.T tunnistati süüdi selle eest, et ta isikuna kes on varem vargusi toime pannud, ajavahemikul 28.03.2006 kuni 16.04.2006 pani toime viis vara asukohta sissetungimisega seotud võõra vara vargust. Harju Maakohus tunnistas T.T’i süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja karistas 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega, kohaldas KrMS § 238 lg 2 sätteid ja vähendas karistust 1/3 võrra ja mõistis karistuseks 1 aasta vangistust, karistusest luges kantuks kaks vangistuses viibitud päeva ja karistusaja alguseks luges 27.04.2006. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis ei soostu T.T temale maakohtu poolt mõistetud karistusega. Märgib, et kolmel juhul tunnistas oma kuriteod vabatahtlikult üles kuna sai aru on tegude õigusvastasusest. Eelnevalt teda nende kuritegude toimepanemistes ei kahtlustatud. Taotleb tema karistamist 8 kuulise vangistusega ning tingimisi karistusest vabastamist, allutades teda kriminaalhooldusele. Apellatsioonikohtu istungil apellant- süüdistatav jäi esitatud apellatsiooni juurde ja taotles vastavalt taotletule karistuse kergendamist. Kaitsja toetas süüdistatava apellatsiooni ja palus see rahuldada. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu.
süü suurust. Lisaks sellele võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib isikule mõista karistusena vangistuse üksnes juhul, kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Antud juhul on T.T süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 järgi, mille sanktsioon näeb ette vaid üheliigilise karistuse, so vangistuse, maksimumtähtajaga 5 aastat. Maakohus on karistust kergendava asjaoluna arvestanud puhtsüdamlikku kahetsust, vastutust raskendavaid asjaolusid ei ole maakohus tuvastanud. Süüdistatav on apellatsioonis leidnud, et kolmel juhul avastati kuritegu vaid tema ülestunnistuse tõttu. Eelnevalt teda nende kuritegude toimepanemistes kahtlustada ei osatud. Kohtukolleegium leiab, et selline apellatsiooni väide on kooskõlas kriminaalasja materjalidega. Tuvastamist on leidnud, et 16 aprillil 2006 aastal oli T.T kinni peetud turvatöötajate poolt varguse toimepanemiselt AS-st R. / / t.lk. 52-55/. Järgmisel päeval, so 17. 04.2006 kell 15.00 on T.T andnud ütluste ja olustiku seostamise protokolli kohaselt ütlusi veel kolme kuriteo toimepanemise kohta ja nimelt 28.03.2006 OÜ C tööriistade, 10.04.2006 veoautost A.Ö kuuluva vara ja 12.04.2006 A.M kuuluva mobiiltelefoni varguse kohta/ t.lk. 60-62/. Vastavalt suulise kuriteoteate protokollile on kannatanu A.Ö teatanud temale kuuluvate asjade vargusest 17.04.2006 aastal kell 18.30/ t.lk. 2-3/, OÜ C ja kannatanu A.M on esitanud avalduse aga 18.04.2006/ t.lk. 16-17, 22-24/. Seega on tuvastamist leidnud, et ülaltoodud kolmel juhul esitasid kannatanud kuriteoteate alles peale T.T poolt varguste toimepanemiste kohta ütluste andmist. Selline asjaolu on hinnatav mitte ainult kui KarS § 57 lg 1 p 3 ettenähtud puhtsüdamliku kahetsusena nagu seda on teinud maakohus, vaid on tõlgendatav ka süü ülestunnistusele ilmumisena sest enne T.T’i endapoolseid ütlusi puudusid andmed kuriteosündmustest kuna kannatanud ei olnud sellist teadet esitanud. Süüdistatava poolt kuritegude toimepanemiste kohta omaalgatuslikult ja vabatahtlikult ülestunnistuste tegemist nende järjekindlat tunnistamist ja juba kohtueelse menetluse staadiumis toimepandu kohta üksikasjalike ütluste andmist, millega ta on teinud võimalikuks või kergendanud kuriteo avastamist, tuleb kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt karistuse mõistmisel arvestada. Kuigi kriminaalasja materjalide põhjal on selline karistust kergendav asjaolu tuvastatav, ei ole maakohus seda karistuse mõistmisel arvestanud ega ole selle mittearvestamist põhjendanud. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul toob selline karistust kergendava asjaolu põhjendamata arvestamata jätmine kaasa karistuse mõistmise osas kohtuotsuse tühistamise ja uue otsusega kergema karistuse mõistmise. Mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemistest tuleb uue karistuse mõistmisel arvestada ka süüdlase isikuga. T.T’i näol on tegemist varem korduvalt varavastaseid kuritegusid toimepannud isikuga, keda on varem juba karistatud mii kergemaliigilise karistusega, kui ka vangistusega, millest teda on tingimisi vabastatud, kuid ta on uued kuriteod toime pannud katseajal. Samuti on teda karistatud lühemaajalise reaalse vangistusega. Kuid ükski nendest karistustest ega ka vangistusest tingimisi vabastamine ei ole mõjutanud teda asuma õiguskuulekale teele, mis kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt näitab süüdlase negatiivset sotsiaalõiguslikku meelestatust.
Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et kuigi maakohtu poolt karistust kergendava asjaolu ebaseaduslik arvestamata jätmine toob antud juhul endaga kaasa T.T mõistetud karistuse osas otsuse tühistamise, siis arvestades kõiki KarS § 56 ettenähtud aluseid ei kuulu ringkonnakohtu poolt uue otsusega mõistetava vangistuse tähtaeg lühendamisele olulisel määral.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.