Kohtulahend

taga Mare Puistaja ning viimasel oli käes keskmise suurusega balloon, mis oli suunatud E V ukse suunas. Kannatanu N I sõnul ei võinud Mare Puistaja näha, et ta uksest tuleb, kuid kui Mare Puistaja vaatas tema poole, seisis ja pihustas, siis oli viimane teda juba näinud. Kannatanu N I kinnitas, et kui Mare Puistaja talle seda ainet mingi momendi näkku laskis, siis oli nende vahemaa kuskil meeter või vähem, kusjuures 0,5 meetrit võis olla tema näo ja pudeli vahe. Kannatanu N I tunnistas, et algul oli ta nägu märg ja ta natuke puhastas seda. Kannatanu N I ei usu, et Mare Puistaja teda spetsiaalselt laskis, vaid arvas, et viimane tegi seda automaatselt. Kannatanu N I arvates ei jõudnud Mare Puistaja kohe reageerida, et laskmine lõpetada, kuid kui aru sai, siis lõpetas. Kannatanu N I sõnul ei jõudnud nad kumbki enne midagi öelda, kuid peale seda oli tema Mare Puistajale öelnud, et E V on see maatükk, kuid Mare Puistaja oli ainult karjunud ja läinud õue. Kannatanu N I tunnistas, et peale seda läks ta tuppa tagasi ja ütles E V , et vaata, mis juhtus. Kannatanu N I sõnul oli Mare Puistaja talle hiljem kella 15.30 ajal kokku saades öelnud, et „see oli õhuvärskendaja, et sina ei saanud pihta, sest sina olid kaugel“. Kannatanu N I väitel on Mare Puistaja nii enne seda kui ka pärast pihustanud seal majas mingit ebameeldivalt lõhnavat ainet, sest koridoris on kärbsed. Kannatanu N I ütlustest nähtub, et ta nägu oli punane ja silmad kipitasid, tal oli raske hingata ja tal oli kõrge vererõhk ning üldse oli šokk, mistõttu tund või poolteist tundi hiljem läks ta arsti juurde. Kannatanu N I tunnistas, et E V korteris on ebameeldiv lõhn ning see lõhn võib levida korterist ka koridori. Kannatanu N I väitel ei tee E V isegi aknaid lahti, sest Mare Puistaja ähvardab teda, samuti ei saa E V õue minna ega lindudele midagi visata. Kannatanu N I sõnul on wc-d väikses koridoris ja eraldi ukse taga, mis on vahel kinni ja vahel lahti. Kannatanu N I väitel asub E V korteri sissepoole lahtikäiv uks wc-dest 1-1,5 meetri kaugusel. Kannatanu N I sõnul on koridor 1,5 meetrit lai ja 2 meetrit pikk. Kannatanu N I tsiviilhagi ei ole esitanud. Tunnistaja H V kinnitas kohtuistungil, et N I pöördus arsti poole, sest oli väga erutatud ja tundis ennast halvasti, kuna hooldajana tööülesannete täitmisel oli tema hooldatava naaberkorteri elanik talle tundmatut ainet näkku lasknud. Tunnistaja H V sõnul oli rünne toimunud kella 14.00-14.30 vahel ning arstile pöördudes oli intsidendist möödas 2 tundi. Tunnistaja H V väitel olid N I silmad kergelt punetanud ning ta vererõhk oli kõrge. Tunnistaja H V sõnul kurtis N I ise, et tal on halb hingata ning et tal esines pisaratevool. Tunnistaja H V ütlustest nähtub, et sümptomeid võib tekitada iga aerosool, mis ei ole mõeldud näkku ja silma pihustamiseks. Tunnistaja E V on kohtueelsel menetlusel (tl 16) öelnud, et ta elab xxxx ning tema juures käib abis sotsiaaltöötaja N I . Tunnistaja E V sõnul elab temaga ühes majas teisel korrusel Mare Puistaja, kes on teda juba aastaid terroriseerinud. Tunnistaja E V ütlustest nähtub, et 29.09.2005 oli tal abis jälle N I ning viimane hakkas umbes kella 14.00-15.00 paiku tema juurest ära minema. Tunnistaja E V sõnul läks tema N I ära saatma, seistes köögis, korteri välisuksest umbes meetri kaugusel. Tunnistaja E V väitel tegi N I ukse riivist lahti ning tahtis ära minna, kuid kui N I oli ukse avanud, nägi ta, kuidas uksest tuli sisse hall pilv, mis oli suunatud täpselt N I näo piirkonda. Tunnistaja E V sõnul peale seda, kui N I oli seda ainet näkku saanud, pani viimane kohe ukse kinni. Tunnistaja E V ütlustest nähtub, et N I oli istunud kaua aega pärast tema juures, sest tal silmad kipitasid ja jooksid vett. Kannatanu N I ambulatoorse kaardi väljavõttest (tl 9) nähtub, et ta on arstile pöördunud 29.09.2005 kell 16.45, öeldes arstile, et töötab hooldajana ning tööülesannete täitmisel xxxx ründas naaberkorterist Mare Puistaja ja laskis 29.09.2005

kella 14.00-14.30 paiku näkku tundmatut gaasi, peale mida pisarate vool, halb enesetunne ja halb hingata. Objektiivselt silmad veidi punetavad, patsient erutatud. KarS § 121 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Vaadeldav koosseis eeldab subjektiivsest küljest tahtlust, kuid süüteokoosseis on täidetud ka siis, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 1 kohaselt tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Tahtlus ei ole mitte lihtsalt süüteokoosseisu asjaolude teadmine ja tahtmine, vaid ka otsus süütegu toime panna, s.t. käituda õigusnormi vastaselt ja kahjustada karistusõiguslikult kaitstud hüve. Tahtluse tuvastamisel on abiks objektiivne sündmustik. Kohus jätab asjas kõrvale süüdistatava Mare Puistaja ütlused, sest need ei haaku teiste tõenditega, millised on omavahel kooskõlas ning seega usaldusväärsed. Kohtu arvates ei pannud süüdistatav Mare Puistaja talle inkrimineeritavat tegu toime ei kavatsetult ega ka otsese või kaudse tahtlusega. Järeldust, et süüdistatav Mare Puistaja ei pannud tegu toime ei kavatsetult ega ka otsese tahtlusega on võimalik teha, tuginedes kannatanu N I üksikasjalikele ütlustele, milliste õigsuses ei ole kohtul mingit põhjust kahelda. Kohtu arvates vajab pikemat analüüsimist kaudse tahtluse võimalik olemasolu süüdistatava Mare Puistaja käitumises. KarS § 16 lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Seega süüdistatav peab pidama võimalikuks süüteokoosseisu ühe objektiivse tunnuse, s.o. tagajärje saabumist. Järgnevalt omab tähtsust asjaolu, kas süüdistatav lisaks tagajärje ettenägemisele arvestas selle saabumisega või hoopiski lootis selle tagajärje vältimist. Süüdistatav Mare Puistaja nägi tagajärge ette, kuid üksnes tagajärje ettenägemise järgi ei ole võimalik eristada kaudset tahtlust ja kergemeelsust, vaid see saab toimuda üksnes tahtelise elemendi abil, s.t. määravat tähtsust omab asjaolu, mida süüdistatav Mare Puistaja oma tegevusega tahtis saavutada. Süüdistatav Mare Puistaja tahtis xxxx maja alumise korruse koridori pihustada aerosoolset ainet, et sellega leevendada koridoris olevat ebameeldivat lõhna ja õhku värskendada. Ta oli seda teinud nii enne 29.09.2005 kui ka teeb seda pärast nimetatud kuupäeva. Kannatanu N I tunnistas samuti, et E V korteris on ebameeldiv lõhn ning see lõhn võib levida E V korterist ka koridori. Süüdistatav Mare Puistaja ei saanud välistada seda, et xxxx asuva korteri sissepoole käivat ust keegi ei ava, kuid ta lootis, et jõuab väiksesse koridori aerosooli enne kiirelt ära pihustada kui keegi ukse avab. Tegelikkuses kannatanu N I tegi xxxx asuva korteri ukse lahti, kuid kuna süüdistatav Mare Puistaja oli juba eelnevalt aerosoolse aine koridori pihustamist alustanud, ei suutnud ta eaka inimesena nii kiiresti reageerida, et tagajärge ära hoida. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et süüdistatav Mare Puistaja pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava tagajärje saabumist, kuid lootis selle mittesaabumisele. Tegemist on kohtu arvates ettevaatamatusega kergemeelsuse vormis. KarS § 18 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Tahtluse puudumise tuvastamine välistab isiku vastutuselevõtmise tahtliku kuriteo eest kuriteokoosseisu puudumise tõttu, mistõttu on vajalik kontrollida, kas KarS eriosa kohaselt ei ole nimetatud kuritegu karistatav ka ettevaatamatusest. Kui eriosas sätestatud kuriteokoosseis ei ütle midagi tahtluse kohta, siis tuleneb KarS § 15 lg 1, et kuriteona on karistatav üksnes tahtlik tegu, kui KarS ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest. Eraldi normi puudumisel eriosas

ettevaatamatu tagajärje põhjustamise kohta ei ole aga isiku vastutuselevõtmise alused süüteokoosseisu osas täidetud. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuriteokoosseisu puudumine isiku käitumises välistab vajaduse liikuda edasi kolmeastmelise deliktistruktuuri järgmisele tasandile. Süüdistatav Mare Puistaja tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 306, 309, 314, 315, 318, 319 kohus otsustas: Õigeks mõista MARE PUISTAJA KarS § 121 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 2371.80 (kaks tuhat kolmsada seitsekümmend üks krooni ja 80 senti, s.h. on käibemaks 18%, s.o. 361.80 krooni) krooni v.-adv. Kristel Vedro määratud korras süüdistatava Mare Puistaja kaitsjana osutatud õigusabi eest. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik

/allkiri/

H.Väinaste

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 15. novembril 2006.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.