Kohtulahend

1-05-10 S.P. süüasjas täies ulatuses ja saata kriminaalasi esimese astme kohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus. Prokuröri arvates saab kohtuotsus rajaneda vaid tõenditele nende kogumis, mitte süüdistatava paljasõnalisel süü eitamisel. Kaebuse kohaselt on kohus jätnud alusetult tähelepanuta kannatanu ütlused selle kohta, et vahetult enne jalgratta kaotsiminekut nägi ta süüdistatavat X sissekäigu juures. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta S.P eeluurimisel antud selgitused tl 24-25 ja 29-33. Nimetatud tõendid on prokuröri hinnangul kooskõlas ka teiste asjas kogutud ning kohtuistungil uuritud tõenditega s.h sündmuskoha vaatlusprotokoll ja S.P kirjalik puhtsüdamlik kahetsus. Prokurör leiab, et kohus ei võtnud arvesse KrMS § 293 lg 1, mille järgi süüdistatava ülekuulamisel juhindub kohus KrMS §-dest 288-289. Kohus ei motiveerinud, miks ta ei usaldanud eelmenetluses antud süüdistatava ütlusi võttes arvesse ainult tema kohtuistungil antud ütlusi, mis on KrMS § 339 lg 2 oluline rikkumine ja toob kaasa põhjendamatu kohtuotsuse. Apellatsiooni kohaselt ei saa eelnimetatud puudust kõrvaldada ringkonnakohtu menetluses, sest ringkonnakohus ei ole pädev motiveerima kohtuotsust esimese astme kohtu asemel.

Viru Ringkonnakohtu seisukoht

Viru Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära prokuröri seisukoha, leiab, et prokuröri apellatsioon tuleb rahuldada. Kohus, mõistes S.P talle esitatud süüdistuses õigeks on piirdunud ringkonnakohtu arvates üldsõnalise lähenemisega. Vastavalt KrMS §-le 15 lg 1 võib maakohtu lahend tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Maakohtu istungi protokolli kohaselt on kohus prokuröri taotlusel avaldanud süüdistatava eeluurimisel antud ütlused ( tl 36-37). Kohtuotsusest nähtuvalt ei pidanud kohus õigeks süüdistatava ütlusi üldse analüüsida ning lähtus vaid tema kohtus antud ütlustest. Kohus on põhjendanud seda KrMS § 294 sätestatuga, mille kohaselt on piiratud süüdistatava ütluste avaldamine. Seejuures on kohus läinud iseendaga vastuollu, olles kohtuistungil pidanud kohaseks prokuröri taotlusel S.P ütlused avaldada. Kohus on jätnud tähelepanuta, et vastavalt KrMS §-le 293 lg 1 juhindutakse süüdistatava ülekuulamisel KrMS §§-dest 288-289 s.t et ristküsitluse käigus võib kohus ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks menetluse poole taotlusel määrata kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui need on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. Kui aga süüdistatav keeldub ütluste andmisest või kui kohtulik arutamine toimub ilma süüdistatava osavõtuta, võib kohtumenetluse poole taotlusel kohus määrata süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise( KrMS § 294). Seega, avaldades süüdistatava eeluurimisel antud ütlused, oleks kohus otsuse tegemisel pidanud neid kogumis teiste asjas kogutud tõenditega hindama ning ära näitama tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning tooma ära põhjendused, miks ta neid usaldusväärseks ei pea. Lähtudes eeltoodust, kuna põhjenduste puudumise näol on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, tuleb Viru Maakohtu otsus S.P. õigeksmõistmises tühistada täies ulatuses. Antud lahendi tegemisel juhindub ringkonnakohus KrMS §§-dest 328 lg 1 p 2; 337 lg 2 p 2; 341 lg 1; 387 lg 1.

1-05-10

Maarika Kuusk

Eeva Levina

Vladimir Rozalka

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.