Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-06-826 (04233003539)
Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär
Kohtunik Aleksei Kovalenko Marina Smirnova
Kriminaalasi
Xxx suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamises õigusvastase teos KarS § 121 järgi
Prokurör
Elvira Kurbat
Teo toimepaneja
Xxx Elukoht: Xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, keskharidusega, emakeel – vene keel, pensionär. Varasem karistatus: puudub Tõkend – elukohast lahkumise keeld.
Kaitsja
Vandeadvokaat Tatjana Massalina
Lõpetada kriminaalasi nr 1-06-826 (04233003539) Xxx suhtes. Xxxle valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtumääruse jõustumisel. Kohtupsühhiaatria ekspertiisi läbiviimisega seotud kulud summas 1642 (üks tuhat kuussada nelikümmend kaks) krooni, kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni 20 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 36 (kolmkümmend kuus) krooni 80 senti ning kohtuistungil kaitsja Tatjana Massalina poolt osutatud õigusabi kulud summas 1357 (üks tuhat kolmsada viiskümmend seitse) krooni jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse 10-päevasse Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.
tähtaja
jooksul
Viru
Maakohus tuvastas Kriminaalasja eeluurimisega tehti kindlaks, et Xxx lõi 26.11.2004.a kella 05.30 paiku aadressil xxx, isiklike vaenulike suhete tõttu Xxxit, tekitades talle kehavigastusi. Oma tegevusega pani Xxx toime teise inimese tervise kahjustamise, s.t. KarS § 121 ettenähtud kuriteo. Kohus leiab, et Xxx poolt toime pandud ja karistusseadustikus sätestatud õigusvastane tegu on tõendatud järgmiste tõenditega: - kannatanu Xxxi andis eeluurimisel ütlused selles, et 25.11.2004 kella 17.00 paiku tulid tema juurde küllas Xxx tema tuttavad Xxx ja Xxx, terve õhtu ja öö vältel nad jõid alkoholi. 26.11.2004 kell 04.00 tulid xxx kannatanu juurde koju, võitsid veel viina. xxxi ja xxx jäid tuppa, kannatanu istus köögis. Mingi aja möödumisel tuli Xxx toast välja. Kannatanu tahtis temaga rääkida ja et Xxxd ei segaks, pani toaukse kinni. Xxx lõhkus ukse maha ja Xxx ning Xxx hakkasid kannatanut peksma käte ja jalgadega. Xxx peksis ainult kätega, aga Xxx peksis käte ja jalgadega. Peale peksmist nad rahunesid ja nad läksid kolmekesi magama. (t.l.6-9); - tunnistaja Xxx andis eeluurimisel ütlused selles, et 26.11.2004.a kella 01.00 paiku, pärast alkoholi tarvitamisest Xxx hakkas Xxxt solvama, nimetades teda lipakaks ja erinevate ebatsensuursete sõnadega. Siis ei pidanud Xxx enam vastu, läks voodi juurde, kus oli Xxx, kuid Xxx kargas üles ja lükkas kuidagi Xxxt, Xxx kukkus, tunnistaja kukkus talle otsa, aga tunnistaja otsa hüppas Xxx sõnadega, et ta tapab neid Xxxga ära. Kui Xxx tõusis üles, siis tunnistaja nägi, kuidas ta ühe korra lõi jalaga Xxxit, tabades kuhugi vastu selga, Xxx kukkus, aga kui ta põrandalt üles tõusis, siis nägi tunnistaja, et tal oli lõhki vist parem kulm, kuid tunnistaja ei ole kindel. Nähes kulmu, pani tunnistaja Xxxi voodile, aga Xxx võttis mingi kaltsu ja töötles tal haava. Tunnistaja isiklikult Xxxit ei löönud, ta muidugi võttis tal kätest kinni ja pani voodile. (t.l.22-24); - Xxx ütlusega selles, et ta lõi 26.11.2004.a kella 04.00 paiku Xxxit ühe korra jalaga, kuid kuhu, ta ei tea, võimalik, et vastu kulmu. Xxx ei peksnud Xxxit.(t.l.13-15); - meditsiinidokumentidega, mille kohaselt on tuvastatud, et Xxx pöördus 26.11.2004.a kella 13.20 paiku Narva Haiglas vastuvõttuosakonda. Arst-traumatoolog Xxx on pannud diagnoosi – näo vigastushaav. (t.l.32-33); - SA Narva Haigla teatisest võib näha, et Xxx on psühhiaatri juures arvel diagnoosiga: lihtne skisofreenia. (t.l. 34); - SA Narva Haigla teatisest võib näha, et Xxx on psühhiaatri juures arvel diagnoosiga: paranoidne skisofreenia. Esimesel korral on pöördunud ta abi saamiseks Narva haigla psühhiaatrikabinetti 1994.a. Viimane kord asus ta ravil psühhiaatriosakonnas alates 08.11.2004 kuni 18.11.2004.a. (t.l. 44). Kohtupsühhiaatria ekspertiisiakti nr 10 kohaselt kannatab Xxx vaimuhaiguse- paranoidse skisofreenia all. Ülalnimetatud haigus ei kuulu hetkelise haiglase seisundi alla, omab kroonilist, süvenevat kulgu. Xxx temale inkrimineeritud kuriteo toimepaneku momendil ei võinud ja ka käesoleval ajal ei või kontrollida ega suunata oma tegusid. Tema suhtes on vajalik rakendada sundravi üldtüüpi psühhiaatrihaiglas.(t.l. 29-30). Kohtuistungil kannatanu ei ilmunud, esitas avaldus, et tal ei ole pretensiooni Xxx suhtes. Kohtupsühhiaatria ekspert – arst-psühhiaater Valdur Püks, selgitas, et Xxx ravis mitte regulaarselt,
perioodiliselt tema tervislik seisund on halveneb, tema äkiliseisund on perioodiline. Viimasel ajal tal ei ole teavet, et Xxx tarvitab alkoholi. Ta elab koos meesterahvaga, tema ema ja lapsega. Praega ta asub ravil, ta isa pöördus meditsiinilise abi saamiseks. Kannatanu Xxx ja tunnistaja Xxx omavad psüühilisi häireid. Prokurör avaldas, et kui uurimise käigus on selgunud, et Xxx asub arvel psühhiaatrias ja ekspertiisiaktiga nr 10 on Xxx tunnistatud süüdimatuks ja ta vajab üldtüüpi psühhiaatrilises raviasutuses ravi, asub ravil, ise pöördus meditsiini abi saamiseks, kahe aasta jooksul ei pannud toime kuritegusid, saab aru, et talle on vaja ravi, siis teen ettepaneku lõpetada antud kriminaalasi ilma Xxx suhtes psühhiaatrilist sundravi kohaldamata. Kaitsja toetas prokuröri ettepanekut. Maakohtu seisukoht Kohus tuvastas kriminaalasjas kogutud tõenditega, et Xxx pani toime KarS § 121 sätestatud õigusvastase teo 26.11.2004.a. Kannatanule tekitatud tervise kahjustamise olemasolu on tuvastatud meditsiiniliste dokumentidega. Vastavalt 08.02.2005 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi nr 10 arvamusel kannatab Xxx vaimuhaiguse- paranoidse skisofreenia all. Ülalnimetatud haigus ei kuulu hetkelise haiglase seisundi alla, omab kroonilist, süvenevat kulgu. Xxx temale inkrimineeritud kuriteo toimepaneku momendil ei võinud ja ka käesoleval ajal ei või kontrollida ega suunata oma tegusid. Tema suhtes on vajalik rakendada sundravi üldtüüpi psühhiaatrihaiglas. Kohus, võttes arvesse arst-psuhhiaateri Püksi arvamust, nõustub prokuröri ettepanekuga ning arvab, et kriminaalasi Xxx suhtes tuleb lõpetada ilma sundravi kohaldamiseta, kuna Xxx asub praegu ravil, kuhu ta on pööranud ise, ta teab, et talle on vajalik ravi, kahe aasta jooksul antud kuriteo toimepanemist ta ei pannud toime uut kuritegu. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas ekspertiisi läbiviimisega ja kaitsja osavõtuga seotud kulud tuleb jätta riigi kanda vastavalt KrMS § 183. Kohus teeb kohtumääruse
tuginedes
eeltoodule
ja juhindudes KrMS §-st 402 lg 1.
Aleksei Kovalenko Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.