1-05-359\13 - Viru Ringkonnakohus - lahend.ee

2.Viru Maakohus tunnistas D.J-i süüdi selles, et tema 17.05.2004.a. ajavahemikus kella 14.00 kuni kella 17.00 läks varguse toimepanemise eesmärgil Ida-Virumaal Jõhvi vallas Kahula külas asuva maja juurde, kus lõhkunud ära maja kõrval asuva aida luku, varastas Lea Passile kuulunud vara kokku summas 15300 krooni. Peale selle, tema koos F.S-iga öösel vastu 04.01.2005 varastas ukseluku lahtikangutamise teel garaažist Malmi tänaval Jõhvis seal seisnud sõiduautost Mitsubishi Galant 687 TCX, mis kuulus Deniss Drobõšev`ile, viimase vara kokku summas 8000 krooni. Nimetatud D.J-i tegevus kvalifitseeriti maakohtu poolt kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi. Peale selle, tema, olles eelnevalt 19.09.2005 karistatud Ida Politseiprefektuuri poolt vastavalt Liiklusseaduse § 74 ́19 13800 kroonise rahatrahviga, lisakaristus pole kustunud, kordas sellist õigusrikkumist taas 06.11.2005 kell 21.05 juhtides narkojoobeseisundis Ida-Virumaal Jõhvi linnas Kaare tänaval sõiduautot Jeep Isuzu Trooper, r.m. 70 ZAF. Antud D.J-i teo kvalifitseeris maakohus kui mootorsõiduki juhtimise narkojoobe seisundis, isikuna, keda on varem karistatud samasuguse teo eest, s.o KarS § 424 järgi. Menetlus Viru Ringkonnakohtus Viru Maakohtu otsuse peale apellatsiooni esitanud D.J palub kergendada karistust asendades 1 aasta vangistust tingimisi karistusega. Apellant selgitab, et tal on praeguseks ajaks alles 20% nägemisest ja et säilitada nägemist on tal vaja kiiret operatsiooni. Selle kohta on asjas ka arstide arvamus. Sama kohtuotsuse peale apellatsiooni esitanud D.J-i kaitsja vandeadvokaat K.Kooga palub tühistada Viru Maakohtu 29.06.2006 otsus D.J-ile mõistetud karistuse osas ja mõista D.J-ile kergem karistus. Apellant leiab, et kohus on eksinud D.J-i liitkaristuse mõistmisel. KarS § 64 lg 1 järgi karistuste liitmisel, kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, see tähendab liitkaristuseks oleks pidanud olema kuus kuud vangistust ja peale KarS § 65 lg 2 alusel 27.01.2003 Ida-Viru Maakohtu poolt mõistetud ja ärakandmata karistuse liitmist oleks lõplikuks karistuseks 8 kuud 9 päeva vangistust. Veel leiab apellant, et D.J-ile mõistetud karistused, süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 424 järgi, on liiga ranged – ei vasta kuriteo raskusele. Mootorsõiduki juhtimise ajal narkojoobes oli D.J metadooni ravikuur, mida võiks karistuse mõistmise juures arvestada kui kuriteo raskust vähendavat asjaolu. Kohus ei ole arvestanud D.J-i vastutust kergendavaks asjaoluks süü puhtsüdamlikku ülestunnistamist ja kahetsemist. D.J-i kõrvalehoidumine menetlusest ei vasta KarS § 56 nõuetele ja seepärast kohus ei oleks tohtinud arvestada seda asjaolu. Karistuse mõistmisel ei ole kohus arvestanud D.J-i isikut iseloomustatavate andmetega: tal on naine ja laps ning

D.J-i pikaajaline vangistus paneb nad raskesse materiaalsesse olukorda. Ka D.J-i nägemine nõrgeneb pidevalt, ta vajab kvalifitseeritud arstiabi ja operatsiooni. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav D.J-i ja tema kaitsja advokaat K.Kooga jäid oma apellatsioonide ja apellatsioonides toodud põhjenduste juurde, süüdistatav D.J toetas ka kaitsja kaebust. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Olga Dorogan leidis, et kaitsja apellatsioonis on põhjendatult pööranud tähelepanu karistuste liitmisele – kohus on ekslikult märkinud 10 kuud vangistust, peaks aga olema 6 kuud. See asjaolu halvendab D.J-i olukorda ja seepärast tuleb otsust muuta ja mõista lõplikuks karistuseks kuritegude kogumis 6 kuud vangistust, kohtuotsuste kogumis 8 kuud 9 päeva. Muud apellatsioonides toodud asjaolud ei saa olla aluseks karistuse kergendamisel. Viru Ringkonnakohtu seisukoht KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi oli D.J-ile mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 424 järgi talle oli mõistetud karistuseks 4 kuud vangistust. Maakohus, vastavalt KarS § 64 lg 1, luges kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ja mõistis liitkaristuseks 10 kuud vangistust. Ringkonnakohus leiab, et antud maakohtu järeldus on ekslik, sest kui lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga, siis liitkaristuseks peab olema 6 kuud vangistust mitte aga 10 kuud vangistust. Selles osas maakohtu otsus kuulub tühistamisele, kaitsja K.Kooga kaebus rahuldamisele. Kui arvestada, et KarS § 64 lg 1 alusel on nüüd karistuseks 6 kuud vangistust, siis liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel on samuti 6 kuud vangistust / liidetud IdaViru Maakohtu 06.10.2003 otsusega mõistetud karistus 6 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga /, ja kui liita antud karistusele Ida-Viru Maakohtu 27.01.2003 otsuse järgi KarS § 65 lg 2 alusel kandmata karistus – 2 kuud ja 22 päeva, siis lõplikuks karistuseks on 8 kuud ja 22 päeva. Antud karistusest tuleb maha arvestada eelvangistuses viibitud aeg – 13 päeva ja nii kuulub alates 29.06.2006 ärakandmisele 8 kuud ja 9 päeva vangistust. Ringkonnakohus nõustub kaitsja väitega, et KarS § 56 otseselt ei sätesta, et kohtueelsest menetlusest kõrvale hoidumine on karistamise aluseks. Samal ajal KarS § 56 ütleb, et karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Praktiliselt see tähendab, et tuleb arvestada süüdlast iseloomustavaid andmeid. KarS § 56 lg 2 on öeldud, et kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhjendama. KarS § 424, mille järgi mõisteti D.J süüdi, näeb ette ka rahalist karistust. Lähtudes sellest maakohus leidiski, kuna D.J hoidus kohtueelsest menetlusest kõrvale ja pani toime uue kuriteo katseajal, siis teda tuleb karistada vangistusega / lk 80, viimane köide, kuna köited ei ole nummerdatud /. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et maakohus oleks pidanud arvestama vastutust kergendava asjaoluna D.J-i puhtsüdamlikku ülestunnistamist ja kahetsust, kuna maakohtu istungil ta ennast täielikult süüdi ei tunnistanud ja millegagi ei väljendanud oma kahetsust /lk 60, istungi protokoll /. Kuna D.J-ile KarS § 424 ja § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi olid mõistetud minimaalsed karistused, siis on alust arvata, et maakohus karistuse mõistmisel arvestas tema tervislikku seisundit ja muid iseloomustavaid andmeid. Siin ringkonnakohus peab vajalikuks vaid ära märkida, et