Ärakiri Kriminaalasi nr 1-06-10254
Eesti Vabariigi nimel
Süüdistatava I.L-i poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel KarS § 199 lg 2 p 4 – 25 lg 2 järgi õigesti kvalifitseeritud. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et süüdistatava I.L-i karistust kergendavad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, süüdistatava I.L-i isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat I.L on varem kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud. KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette kuni viieaastase vangistuse. Kohus leiab lähtudes eeltoodust, et süüdistatavat I.L võib toimepandud kuriteo eest karistada minimaalse vangistusega. Süüdistatava I.L-i suhtes kuuluvad kohaldamisele nii kiirmenetlust kui ka lühimenetlust reguleerivad sätted. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. KrMS § 2565 lg 2 sätestab, et süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus leiab, et süüdistatavalt I.L-ilt väljamõistetava sundraha suurust võib samuti vähendada ühe kolmandiku võrra. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 233 - 238, 2561 - 2565, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada I.L KarS § 199 lg 2 p 4 – 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 30 (kolmkümmend) päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning I.L-i karistuseks mõista 20 (kakskümmend) päeva vangistust. I.L-i karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o. 13.08.2006. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2, 2565 lg 2 alusel välja mõista I.L-ilt (elukoht xxxxxxx, viibib kinnipidamiskohas) menetluskuluna sundraha 3000 (kolm tuhat) krooni riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Maimu Schmidt OÜ (asukoht Rakvere Tallinna 15) kasuks 1160 (üks tuhat ükssada kuuskümmend) krooni v.-adv. Maimu Schmidti määratud korras süüdistatava I.L-i kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista I.L-ilt (elukoht xxxxxxxx, viibib kinnipidamiskohas) menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 1160 (üks tuhat
ükssada kuuskümmend) krooni riigituludesse v.-adv. Maimu Schmidti kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumise ja selles osalemise eest. Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses ja kiirmenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kohtunik
/allkiri/
H.Väinaste
Ärakiri õige Nooremreferent
M.Kaegas
Kohtuotsus jõustus Nooremreferent
M.Kaegas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.