Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-06-6342
Kohtukoosseis
Kohtunik Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Kriminaalasi
B.J-i (B.J) süüdistus KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna prokuröri abi Marju Persidskaja
Süüdistatav
B.J
Kaitsja
Eesti Vabariigi kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt; töökoht: juhutööd; tõkend: elukohast lahkumise keeld; karistatus: kriminaalkorras varem karistatud kaheksal korral, väärteokorras varem karistatud neljal korral; vandeadvokaat Heia Vuchmann
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 4, § 249, § 311 ja § 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada B.J KarS § 121 järgi ja mõista temale karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 74 alusel jäetakse mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.J ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
Käitumiskontrolli ajal on B.J kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
B.J süüdistatakse selles, et tema 09.11.2005. a kella 16.00 paiku Tartumaal korteris peksis oma kasuisa V.T. rusikatega pea ja näo piirkonda, millega tekitas V.T. ninaluu murru, vasaku silma hematoomi ja füüsilist valu. Sellega pani B.J toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese peksmise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale B.J-ile karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 alusel mõistetavat vangistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui B.J ei pane toime 2-aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et B.J, tema kaitsja ja prokuröri vaheline kokkulepe on sõlmitud KrMS §-de 239-245 sätteid järgides. Kohus on veendumusel, et B.J on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. B.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks süüdimõistetult menetluskuluna välja mõista sundraha, milline summa vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o 4500 krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja määratud kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 1368,80 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu summas 19,80 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.