Ärakiri Kriminaalasi nr 1-06-7516
Eesti Vabariigi nimel
2440,05,000962 09.02.2005 U.D karistamise kohta liiklusseaduse § 74 alusel rahatrahviga 185 trahviühiku ulatuses, s.o. 11 100 krooni (tl 15). Süüdistatava U.D poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel KarS § 424 järgi õigesti kvalifitseeritud. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et süüdistatava U.D karistust kergendavad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, süüdistatava U.D isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat U.D ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuid väärtegude toimepanemise eest on teda 3-l korral karistatud. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase
vangistuse. Kohus leiab, et süüdistatavat U.D, keda ei ole varem kriminaalkorras karistatud, võib toimepandud kuriteo eest karistada rahalise karistusega. KarS § 50 lg 1 p 1 sätestab, et mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib kohus kuriteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Kohus on seisukohal, et süüdistatavalt U.D-lt tuleb lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus ära võtta, sest puuduvad erandlikud asjaolud, mis seda välistaks. Süüdistatava U.D suhtes kuuluvad kohaldamisele nii kiirmenetlust kui ka lühimenetlust reguleerivad sätted. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. KrMS § 2565 sätestab, et süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus leiab, et süüdistatavalt U.D-lt väljamõistetava sundraha suurust võib samuti vähendada ühe kolmandiku võrra. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 233 - 238, 2561 - 2565, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada U.D KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 300 (kolmsada) miinimumpäevamäära, s.o. summas 15 000 (viisteist tuhat) krooni riigituludesse. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning U.D karistuseks mõista rahaline karistus 200 (kakssada) miinimumpäevamäära, s.o. summas 10 000 (kümme tuhat) krooni riigituludesse. Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065064. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta U.D-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus viie kuuks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2, 256 5 lg 2 alusel välja mõista U.D-lt (elukoht xxxxxxxxxxxxx) menetluskuluna sundraha 3000 (kolm tuhat) krooni riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 1646.10 (üks tuhat kuussada nelikümmend kuus krooni ja 10 senti, s.h. on käibemaks 18%, s.o. 251.10 krooni) krooni v.-adv. Kristel Vedro määratud korras süüdistatava U.D kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista U.D-lt (elukoht xxxxxxxxxxxxxxx) menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 1646.10 (üks tuhat kuussada
nelikümmend kuus krooni ja 10 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Kristel Vedro kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumise ja selles osalemise eest. Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kohtunik
/allkiri/
H. Väinaste
Ärakiri õige Nooremreferent
Õ. Bamberg
Kohtuotsus jõustus Nooremreferent
Õ. Bamberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.