1-04-10\10 - Viru Ringkonnakohus - lahend.ee

2.Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja tunnistas S.Fjodorovitši süüdi selles, et tema 14.märtsil 2002.a. järgnes koos A. Dermani, E. Raikovi, A. Jõgi ́ga võõra vallasasja omastamise eesmärgil Tiit Suubanile, kes oli joobeseisundis. Kõik, peale Jõgi, sisenesid T. Suubani järel trepikotta aadressil Kohtla-Järve, Estonia pst.42. Trepikojas hakkasid nad kannatanut kätega kinni hoidma, tema riiete taskust võtsid ära rahakoti (maksumusega 200 krooni), koos sularahaga summas 300 krooni, dokumendid, prillid (maksumusega 2000 krooni). Kannatanu T. Suubanile tekitati kahju summas 1400 krooni. Antud S. Fjodorovitš`i tegu kvalifitseeriti kohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2 järgi. Peale selle, samal päeval, uurides kannatanult võetud rahakotti, avastasid nad selles pangakaardi ja PIN-koodi ning S. Fjodorovitš, A. Derman ja E. Raikov võtsid T. Suubani arvelt pangaautomaadist välja raha summas 175 krooni. Antud tegu on S. Fjodorovitši suhtes kohtu poolt kvalifitseeritud KrK § 139 lg.2 p.1,2 järgi. Menetlus Viru Ringkonnakohtus Viru Maakohtu otsuse peale apellatsiooni esitanud S. Fjodorovitši kaitsja vandeadvokaat Artur Umuršadjants palub tühistada Viru Maakohtu 21.04.2006 otsus S. Fjodorovitšile KrK § 140 lg 2 p 1,2 järgi mõistetud karistuse osas ning mõista talle kergem karistus, arvestades KrK § 199 sanktsiooni, ning kergendada lõplikku karistust. Apellant leiab, et S. Fjodorovitšile mõistetud karistus KrK § 140 lg 2 p 1,2 järgi ei vasta asjas esinenud asjaoludele ja süüdistatava isikule. Kuriteo toimepanemise ajal ei olnud S. Fjodorovitš varem karistatud, ta tunnistas oma süüd täielikult ja kahetses toimepandut. Raskendavaid asjaolusid ei ole tema suhtes tuvastatud. Sama kohtuotsuse peale apellatsiooni esitanud S. Fjodorovitš palub kergendada talle mõistetud karistust. Apellant leiab, et kohus ei ole arvestanud tema süüd kergendavaid asjaolusid – täielikku oma süü tunnistamist, puhtsüdamlikku kahetsust toimepandus ja seda, et süüteo toimepanemise ajal oli ta varem nii kriminaal- kui ka halduskorras karistamata, tal on ülalpidamisel väikelaps (2,6 aastane) ja mittetöötav abikaasa vabaabielust, positiivne iseloomustus õppekohast, kohtuistungil oli esitatud õiend apellandi alalisele tööle võtmisest firmasse ning kannatanu poolt ei olnud mingeid pretensioone ega materiaalseid hagisid. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav S. Fjodorovitš ja tema kaitsja A. Umuršadjants jäid oma apellatsioonide juurde. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Elo Kungla leidis, et maakohus on arvestanud kõiki asjaolusid, mis mõjutavad S. Fjodorovitši karistust ja palus jätta otsus muutmata, apellatsioonid rahuldamata.

Viru Ringkonnakohtu seisukoht Vastavalt KarS § 56-le on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Oma apellatsioonides süüdistatav ja kaitsja leiavad, et maakohus, karistuse mõistmisel, ei ole arvestanud kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlikku kahetsust. Ringkonnakohus märgib, et kohus on arvestanud kergendavaks asjaoluks süü täielikku tunnistamist / lk 164 /, vaatamata sellele, et antud kergendav asjaolu ei ole ette nähtud KarS § 57 sätetega. Samal ajal ei olnud kohtul alust arvestada kergendavaks asjaoluks Fjodorovitši puhtsüdamlikku kahetsust, kuna antud kuriteod olid avastatud politsei poolt, Fjodorovitš tunnistas oma süüd ja pani toime uued süüteod, mille eest teda ka kohtulikult karistati / lk 164 /. Tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, et Fjodorovitš varjas end pikemat aega kriminaalmenetluse eest ja antud asjaolu ei anna samuti alust arvata, et ta kahetseb toimepandut. Kaitsja oma apellatsioonis on leidnud, et maakohus oleks pidanud arvestama, et antud kuritegude toimepanemise hetkest on möödunud üle 4 aasta. Samal ajal kaitsja jättis tähelepanuta, et kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et süüdistatav varjas end kriminaalmenetlusest ja seepärast oli kuulutatud tagaotsitavaks. Siinjuures ringkonnakohus peab asjakohaseks ära märkida, et 4 aasta jooksul ei ole Fjodorovitš vabatahtlikult hüvitanud kahju kannatanule ja antud asjaolu samuti ei anna alust väita, et ta kahetseb toimepandut. Edasi peab ringkonnakohus vajalikuks ära märkida, et kaitsja arvamus sellest, et käesoleval ajal KrK § 140 lg 2 p 1,2 järgi toimepandud kuritegu vastab KarS § 199 lg 2 p 5,7-le, on väär, kuna Fjodorovitš on süüdi mõistetud avalikus varguses, millega kaasnes vägivald isiku kallal ja seepärast KrK § 140 lg 2 p 1,2 kuritegu vastab KarS § 200 lg 2 p 7 kuriteole, kus ettenähtud karistuseks on kolm kuni viieteist aastat vangistust. Kaitsja oma apellatsioonis viitab, et kohus ei ole uurimisega raskendavaid asjaolusid tuvastanud. Siin ringkonnakohus vaid märgib, et raskendavate asjaolude puudumine ei tähenda, et see oleks kergendavaks asjaoluks. Süüdistatav Fjodorovitš oma apellatsioonis väidab, et maakohus oleks pidanud arvestama, et ta elab elukaaslasega ja neil on väike laps, ta soovib asuda tööle. Samal ajal ei ole Fjodorovitš ega tema kaitsja esitanud ringkonnakohtule mingeid tõendeid, mis oleks kinnitanud, et Fjodorovitšil on elukaaslane ja väike laps. Lähtudes ülaltoodust süüdistatava Fjodorovitši ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus peab vajalikuks ära märkida, et maakohtu otsuse põhiosas on ebatäpsus, kuna kohus kirjutab, et Fjodorovitš on toime pannud kuriteod 14.03.2003.a./ lk 161,164/, tegelikult on kuriteod toime pandud 14.03.2002 /lk 2 / ja seepärast otsuse põhiosas tulebki lugeda, et kuriteod on toimepandud 14.03.2002. Antud otsuse ebatäpsus ei ole oluline kriminaalmenetluse õiguse mõttes ja ei too kaasa otsuse tühistamist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §§-dest 337 lg 1 p 1,2 ; 342 lg 3 p 1 ; 343 ; 344 lg 3 ; 345 lg 1,2 Viru Maakohtu 21.04.2006 otsus muutmisele ei kuulu.