Kohtulahend

1-05-973

Kaitsja

Kaitsja

pp 4,7,8 järgi 1 aasta 4 kuulise vangistusega 3) 03.05.2005 Narva Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 pp 4,8 järgi, KarS § 65 lg 1 kohaldamisega 1 aasta 8 kuu 3 päevase vangistusega. Vandeadvokaat Valentina Manjuk, U.B – kodakondsuseta, haridus 6 klassi, emakeel - vene keel, ei tööta ega õpi, varem kohtulikult karistamata, arreteeriti 12.10.2005.a. kriminaalasja nr 05233002042 raames- asub Tartu vanglas. Vandeadvokaat Antonina Belõševa

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 10.03.2006 otsus Mihhail Sammal`i süüdimõistmises KarS § 215 lg 2 p 1,3, § 199 lg 2 p 4,7,8, § 266 lg 2 p 3 järgi, O.A süüdimõistmises KarS § 200 lg 2 p 7, § 215 lg 2 p 1,3, § 199 lg 2 p 4,7,8, § 266 lg 2 p 3 järgi ja U.B süüdimõistmises KarS § 215 lg 2 p 1,3, § 199 lg 2 p 4,7,8, § 263 p 1 järgi, muutmata, apellatsioonid rahuldamata. Otsus tervikuna on menetluspooltele kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 02.06.2006. peale kella 16.00. Otsuse peale võivad pooled esitada kassatsiooni / süüdistatavad Mihhail Sammal, O.A , U.B advokaadist kaitsja vahendusel / teatades sellest ringkonnakohtule kirjalikult või faksi teel 7 päeva jooksul alates otsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Asjaolud ja menetluse käik

2(5)

1-05-973

järgi ja karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks, raskeima karistuse osalise suurendamise teel, 4 aastat vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 2(kaks) aastat 8 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistus alates 27.10.2004 kuni 05.04.2005, so 5 kuud 8 päeva, karistuse ajaks 2 aastat 2 kuud 22 päeva vangistust. Kohaldades KarS § 65 lg 1 suurendati mõistetud karistust 03.05.2005 aasta kohtuotsuse järgikandmata karistuse osa, 9 kuud 27 päeva, võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 3(kolm) aastat 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks 10.03.2006.a. Sama kohtuotsusega tunnistati U.B süüdi KarS § 215 lg 2 p 1,3 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust, süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks 10 kuud vangistust, süüdi KarS § 263 p 1 järgi ja karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks, raskeima karistuse osalise suurendamise teel, 3 aastat vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 2 aastat vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistus alates 25.11.2004 kuni 22.04.2005, so 4 kuud 27 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 3 (kolm) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks 10.03.2006.a.

3(5)

1-05-973

Kohus mõistis tsiviilkostjatelt kannatanute kasuks esitatud hagid: Julia Sammal’ilt Juri Ilvese kasuks 3589 (kolm tuhat viissada kaheksakümmend üheksa) krooni. Solidaarselt Julia Sammal’ilt, Zoja U.B-lt ja O.A-lt Marina Klinovitskaja kasuks 2500 (kaks tuhat viissada) krooni ja isiklikult O.A-lt Marina Klinovitskaja kasuks 1560 (üks tuhat viissada kuuskümmend) krooni. Solidaarselt O.A-lt ja Zoja U.B-lt Jelena Kukonenko kasuks 3100 (kolm tuhat ükssada) krooni. Solidaarselt O.A-lt ja Zoja U.B-lt Aleksandr Ivanov`i kasuks 1050 (üks tuhat viiskümmend) krooni. O.A-lt Zinaida Vihhareva kasuks 1200 (üks tuhat kakssada) krooni. Zoja U.B-lt Svetlana Stojakova kasuks 180 (ükssada kaheksakümmend) krooni. Ülejäänud hagid jäeti läbi vaatamata seoses kannatanute puudumisega kohtuistungilt. Menetlus Viru Ringkonnakohtus Viru Maakohtu otsuse peale apellatsiooni esitanud M. Sammal palub kergendada karistust ja vähendada tsiviilhagi summat või mõista osa karistusest tingimisi. Apellant kahetseb toimepandut, oma süüd tunnistas täielikult. Apellant palub võimalust oma elu muutmiseks. Sama kohtuotsuse peale apellatsiooni esitanud O.A palub kergendada karistust ja vähendada tsiviilhagi summat. Apellant kahetseb toimepandut ja oma süüd tunnistas täielikult. Sama kohtuotsuse peale apellatsiooni esitanud U.B palub kergendada karistust ja vähendada tsiviilhagi summat või mõista osa karistusest tingimisi. Apellant puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut, oma süüd tunnistas täielikult. Veel palub arvestada tema soovi lõpetada õpingus koolis, leida töökoht ja hakata tööle. Sama kohtuotsuse peale apellatsiooni esitanud O.A kaitsja vandeadvokaat Valentina Manjuk palub tühistada Viru Maakohtu otsus O.A-le karistuse mõistmise osas ja mõista talle kergem karistus. Apellant leiab, et O.A tunnistas oma süüd täielikult, kahetses tema poolt toimepandut, eelpool nimetatud süütegude toimepanemise ajal oli ta 14 aastane, ka käesoleval ajal on ta alaealine, olles kinnipidamiskohas pikka aega, tegi ta sellest positiivsed järeldused ja soovib muuta oma suhtumist ellu. Sama kohtuotsuse peale apellatsiooni esitanud U.B kaitsja vandeadvokaat Antonina Belõševa palub tühistada Viru Maakohtu 10.03.2006 otsus U.B-le mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega mõista talle kergem karistus. Apellant leiab, et U.B tunnistas oma süüd täielikult kõigis talle inkrimineeritud süütegudes. Ta kahetses puhtsüdamlikult toimepandut, vabandas kannatanute ees. Viru Maakohus ei arvestanud täiel määral, et U.B ei ole varem kohtulikult karistatud ja pani antud süüteod toime 14 aastasena. Kohus ei võtnud arvesse ka seda, et pannes toime kuritegu isikute grupis, ei olnud ta initsiaatoriks, tema osa kuriteos ei olnud märkimisväärne. Ringkonnakohtu istungil jäid kõik apellandid oma apellatsioonide ja apellatsioonides toodud põhjenduste juurde. Süüdistatavad Sammal, O.A ja U.B täpsustasid, et nad ekslikult märkisid oma apellatsioonides, et paluvad vähendada tsiviilhagi.

4(5)

1-05-973

Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Innokenti Menšikov leidis, et ei ole alust karistuste kergendamiseks või karistuste tingimisi mõistmiseks. Süüdistatavatele mõistetud karistused on normaalsed ja sanktsioonide piirides. Prokurör palus jätta otsus muutmata, apellatsioonid rahuldamata. Viru Ringkonnakohtu seisukoht KarS § 56 lg 1 on öeldud, et karistamise aluseks on isiku süü. See tähendab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada milline konkreetselt ja millise raskusastmega on toimepandud kuritegu ja juba peale seda arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kõik süüdistatavad (Sammal, O.A, U.B) on toime pannud esimese astme raskusega kuriteod. Sammal on toime pannud ühe sellise kuriteo, O.A kolm, U.B kaks. Juba see ei anna alust mõista neile tingimuslikku karistust. Samuti, kui arvestada, et igaüks neist on pannud toime 8 kuritegu, Sammal ja O.A on juba kohtulikult karistatud, siis olenemata sellest, et kõik nad on alaealised ja kahetsevad, puudub ringkonnakohtul seaduslik alus nendele mõistetud karistuste kergendamiseks. Samuti on asjakohane märkida, et raskete kuritegude eest on neile mõistetud minimaalsed karistused. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §§-dest 337 lg 1 p 1,2 ; 342 lg 3 p 1 ; 343 ; 344 lg 3 ; 345 lg 1,2 Viru Maakohtu 10.03.2006 otsus tühistamisele ja muutmisele ei kuulu.

Vladimir Rozalka

Eeva Levina

5(5)

Mihhail Komtšatnikov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.