Kohtulahend

1-06-1524

Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, kannatanud, prokuröri, jõudis järeldusele, et A.Svjatkinit süüdistatakse esimese raskusastme kuriteo toimepanemises, ta on Venemaa kodanik, ta ei tööta, võib kõrvale hoiduda kriminaalmenetluses osalemisest ning võib jätkata kuritegude toimepanemist. Kohus nõustus prokuröri arvamusega, et on olemas alus süüdistatava vahi all pidamiseks. Menetlus Viru Ringkonnakohtus Viru Maakohtu 08.05.2006 määruse peale esitas määruskaebuse A.Svjatkin, kes palub Viru Maakohtu 08.05.2006 määrus tühistada täielikult ja vabastada ta vahi alt. Apellant leiab, et kohus ei ole määruses näidanud vahi all pidamise põhjendusi. Toimiku materjalis ei ole ühtegi tõendit sellest, et süüdistatav võib hoiduda uurimisest ja panna toime uusi kuritegusid. Samas apellant leiab, et ei ole õigustatud ja põhjendatud tema vahi all pidamine pikka aega võttes arvesse välja kujunenud kohtupraktikat kahtlustatava või süüdistatava suhtes valitud tõkendi osas. Apellandi vahi alla võtmisest 08.08.2005 on temaga tehtud vaid 6 uurimistoimingut. Apellant leiab, et tema pikaajaline vahi all pidamine ei saa olla õigustatud uurimise huvidega, tema süü ei ole uurimise poolt tõendatud, ütluste ja tehiolude vahel asjas on vastuolud. Viru Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus vaadanud läbi Viru Maakohtu 08.05.2006 määruse ning süüdistatava Aleksei Svjatkini ja tema kaitsja Juri Nesterenko määruskaebuse ülaltoodud kohtumääruse peale, leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbivaatamata. Kohtu õigused on ära toodud KrMS § 275 ning täielikult ebaloogiline on maakohtu arvamus, et jättes tõkendi muutmata kriminaalasja sisulisel arutamisel, peab ta selleks omama täiendavaid õigusi. Vastavalt antud paragrahvi sättele on kohtul õigus oma määrusega valida tõkend või muuta seda süüdistatava suhtes varem valitud tõkendit või see tühistada. KrMS § 275 säte ei näe ette, et tõkendi muutmata jätmine oleks olnud vaja lahendada määrusega. Antud KrMS § 275 mõte on samuti kinnitatud KrMS § 276 lg 2 sättes – tõkendi valimise, muutmise või tühistamise ... vormistab kohus käesoleva seadustiku § 145 sätteid järgides määrusega. Siin samuti ei ole ettenähtud, et tõkendi muutmata jätmisel oleks seda tulnud lahendada kirjaliku määrusega. Piisav oleks olnud kui kohus oleks seda teinud suuliselt ja kandnud selle kohtuistungi protokolli. Vaatamata ülaltoodule ringkonnakohus leiab, et kui maakohus lahendaski antud küsimuse kirjaliku määrusega, siis seda ei saa pidada oluliseks kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Olulisemaks rikkumiseks tuleb lugeda seda, et kohus andis õiguse vaidlustada ülaltoodud määrust ringkonnakohtus. Siin ringkonnakohus peab vajalikuks veel kord selgitada oma seisukohta. Vastavalt KrMS § 383 sättele võib määruskaebusega vaidlustada kohtumenetluses koostatud määruseid, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud käesoleva seadustiku § 385. KrMS § 385 näeb ette kohtumääruseid, mida ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses ja antud paragrahvi p 16 on öeldud, et kohtumenetluses ei ole vaidlustatav kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määrus. Ja siin oleks maakohus ja kaitsja pidanud arvestama, et vastavalt KrMS § 383 lg 2 – kohtumääruse, mida ei saa määruskaebusega vaidlustada, võib vaidlustada kohtuotsuse peale esitatavas apellatsioonis või kassatsioonis.

2(3)

1-06-1524

Kokkuvõtteks ringkonnakohus märgib ära, et ebaseaduslikule edasikaebamisele loa andmine ja selle alusel asja saatmine ringkonnakohtuse võib põhjendamatult venitada kohtulikku arutamist. Viru Ringkonnakohus, lähtudes KrMS § 323 ; 383 ; 384 lg 2 ; 385 p 16 ; 387 lg 1 ; 390 lg 4, leiab, et määruskaebus rahuldamise ei kuulu.

Kohtunik

Vladimir Rozalka

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.