Kohtulahend

1-06-5205

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15.05.2006 Jõhvi

Kriminaalasja number

06233000565

Kohtunik

Eeva Levina

Kohtuistungi sekretär

Jana Tanissaar

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu vahistamismäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K. T.i määruskaebus

Prokurör

Marina Zagorets

Kahtlustatav

K. T. - isikukood XXX, elukoht: XXX

21.04.2006

RESOLUTSIOON:

Jätta muutmata Viru Maakohtu 21.04.2006 K. T.I vahistamismäärus. K.T. määruskaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu määrus on lõplik ja kassatsiooni korras edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu 21.04.2006.a. määrusega anti luba K. T.i vahistamiseks. K. T. kuulati üle 24.03.2006 kahtlustatavana KarS § 199 lg 1 järgi, kus T. tunnistas end antud kuriteo toimepanemises süüdi. Uurija 27.03.2006 määrusega kohaldati K.T. suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu. 30.03.2006 aastal sooritas K.T. veel ühe varguse. Kahju summas 7680 krooni ja pangaautomaadist varastatud kaardiga väljavõetud raha summas 18 000 krooni. Uurija määrusega ühendati antud kriminaalasjad ühiseks menetluseks.

1-06-1599 Prokuröri abi taotles luba K.T. vahistamiseks, kuna ta on varem kuuel korral kohtulikult karistatud varguste toimepanemise eest on töötu, ei oma legaalset sissetulekut, on arvel psühhiaatriakabinetis diagnoosiga: oopiuminarkomaania ja on alust arvata, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. Kohus leidis, et üldpreventsiooni ja õiguskorra tagamise huvides on ringkonnaprokuröri abi vahistamistaotlus kahtlustatavana K.T. suhtes põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K. T., kes palun end enne kohtuistungit vahi alt vabastada. Ta olevat leidnud töökoha ning tal on olemas alaline elukoht oma ema juures. Ringkonnakohtu istungil jäi apellant K.T. oma kaebuse juurde ning palus anda talle veel üks šanss, kuna ta olevat nüüd aru saanud oma kuritegelikust käitumisest ning on otsustavalt jätnud vargused ning soovib hüvitada kõik tekitatud kahjud. Kui palju aga K.T. on hüvitamata kahjusid, seda ta ei tea. Ringkonnaprokurör M.Zagorets palus kohtumääruse kui seadusliku, jätta muutmata. Palub arvestada, et K.T. suhtes oli peale esimest kuritegu rakendatud elukohast lahkumise keeldu, kuid K.T. ei õigustanud usaldust ning sooritas esimese kuriteo uurimise ajal veel kaks kuritegu. Kohtunik, kuulanud ära kahtlustatava , prokuröri, tutvunud prokuröri poolt esitatud kriminaalasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. K.T. lubadused on paljasõnalised ning nende uskumiseks ei ole alust, sest K.T. ei ole oma käitumisega näidanud, et ta soovib kuritegevusest loobuda. Ühelt poolt tema sõnade kohaselt oli tal vajadus vargile minna sellepärast, et tal polnud riideid ja vaja oli elamisraha. Seejuures ei suutnud ta aga usutavalt selgitada, millele ta kulutas viimase kuriteo tulemusena pangaautomaadist omastatud raha, 18 tuhat krooni. Riideid muretses ta ainult paari tuhande ulatuses. Kinnipidamisel tal aga raha enam ei olnud ja ühelegi kannatanule ei olnud ta midagi hüvitanud. Arvestades K.T. varasemat ja kustumata karistuste hulka- 6 karistatust ning seda, et ta peale vabanemist 2 kuu jooksul sooritas ta uuesti 3 kuritegu, on alust arvata, et viibides vabaduses, võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Seega ja juhindudes KrMS §-dest 388 lg 3 ; 390 lg 2; 391 tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.