Kohtulahend

Tühistada Viru Maakohtu 30.01.2006 otsus süüdistatava Aleksandr Nesterovi süüditunnistamises KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ja selle alusel karistuse mõistmises, karistuse mõistmises KarS § 64 lg 1 alusel, karistuse mõistmises KrMS § 238 lg 2 alusel,

1-05-1547

liitkaristuse mõistmises KarS § 65 lg 2 alusel ja samuti sundraha välja mõistmises summas 7500 krooni. Tunnistada Aleksandr Nesterov süüdi KarS § 263 p 1,4 järgi ja karistuseks mõista talle 1 /üks / aasta vangistust. Arvestades karistust, mis oli A.Nesterovile mõistetud KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi – 6 / kuus / kuud vangistust, KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista Nesterovile karistuseks 1 / üks / aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista talle karistuseks 8 / kaheksa / kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liita antud karistusele Narva Linnakohtu 13.08.2004.a. kohtuotsuse järgi kandmata karistuse osa, 10 kuud vangistust, ja lõplikuks karistuseks mõista Aleksandr Nesterovile 1 / üks / aasta/ 6 / kuus / kuud vangistust. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 mõista Aleksandr Nesterovilt välja sundraha summas 4500 krooni. Tühistada Viru Maakohtu 30.01.2006 otsus süüdistatava Aleksei Kuznetsovi süüditunnistamises KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja talle selle alusel mõistetud karistuses, karistuse mõistmises KarS § 64 lg 1 alusel, karistuse mõistmises KrMS § 238 lg 2 alusel, liitkaristuse mõistmises KarS § 65 lg 2 alusel. Tunnistada Aleksei Kuznetsov süüdi KarS § 263 p 1,4 järgi ja karistuseks mõista 1 / üks/ aasta vangistust. Arvestades karistusi, mis olid mõistetud A.Kuznetsovile KarS § 215 lg 2 p 1 järgi – 2 /kaks / aastat vangistust ja KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi – 6 /kuus / kuud vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista A.Kuznetsovile 2 / kaks / aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista talle karistuseks 1 / üks / aasta 4 / neli kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liita antud karistusele täies ulatuses Narva Linnakohtu 30.09.2004.a. kohtuotsuse järgi kandmata karistus 1 aasta vangistust ja lõplikuks karistuseks mõista Aleksei Kuznetsovile 2 / kaks / aastat 4 / neli / kuud vangistust. Süüdistatavate Aleksandr Nesterovi ja Aleksei Kuznetsovi apellatsioonid rahuldada. Muus osas jätta Viru Maakohtu 30.01.2006.a. kohtuotsus muutmata. Otsus tervikuna on menetluspooltele kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 12.05.2006 peale kella 16.00. Otsuse peale võivad pooled esitada kassatsiooni / süüdistatavad Aleksandr Nesterov ja Aleksei Kuznetsov advokaadist kaitsja vahendusel / teatades sellest ringkonnakohtule kirjalikult või faksi teel 7 päeva jooksul alates otsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

2(6)

1-05-1547

Asjaolud ja menetluse käik

3(6)

1-05-1547

Menetlus Viru Ringkonnakohtus Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsuse peale apellatsiooni esitanud A.Nesterov ei ole nõus talle lühimenetluses esitatud süüdistusega KarS § 200 järgi ja talle mõistetud karistus on liiga range. Apellandil ei olnud tahtlust võtta kannatanult ära telefoni, kuna kannatanu ründas esimesena apellanti, siis apellant vaid kaitses ennast kannatanu eest. A.Nesterov palub ka arvesse võtta tema tervislikku seisundit. Tal oli mitte ammu operatsioon südamele ja vanglas keelduti esmaabi andmisest põhjusel, et vanglal ei ole vahendeid kõige vajaliku tagamiseks. A.Nesterov on 90% ulatuses teovõimetu, mille kohta ta esitas I astme kohtuistungil õiendi. Apellant kohtuistungil osaleda ei soovi. Sama kohtuotsuse peale apellatsiooni esitanud A.Kuznetsov palub süüdistus KarS § 200 järgi ümber kvalifitseerida KarS § 263 järgi. Apellant leiab, et süüdistus KarS § 200 järgi ei ole seaduslik, kuna ta ei ole röövi toime pannud. Leiab, et tema tegu Gavrilovi suhtes tuleks ümber kvalifitseerida KarS § 263 järgi kui avaliku korra raske rikkumine. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav A.Kuznetsov jäi oma apellatsiooni ja apellatsioonis toodud motiivide juurde. Süüdistatava A. Kuznetsovi kaitsja Tatjana Massalina toetades kaitsealuse apellatsiooni, ei nõustunud prokuröri väitega, et Kuznetsov on oma ütlusi muutnud. Kuznetsov on kogu aeg rääkinud, et ta ei röövinud kannatanu Gavrilovilt telefoni. Samuti Kuznetsov ei näinud kuidas ja kes võttis kannatanu telefoni maast üles. Otsust Kuznetsovi osas tuleb muuta lähtuvalt apellatsioonist, tema tegu ümber kvalifitseerida KarS § 263 p 1,4 järgi, kui avaliku korra raske rikkumine ja kergendada karistust. Süüdistatava A.Nesterovi kaitsja Galina Tšelnokova leidis, et maakohus ei ole Nesterovi süüdimõistmises KarS § 200 järgi otsust motiveerinud. Ei ole tõendeid, et ta võttis osa telefoni röövimisest. Samuti tuleb arvestada, et Nesterovi tervislik seisund ei ole hea. Tema tegu tuleb ümber kvalifitseerida lähtuvalt apellatsioonist ja kergendada karistust. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Anneli Pärt andis arvamuse, et situatsioonis, kus kolm isikut peksis kannatanut, ei saanud jääda teistele märkamata see, kuidas üks nendest võttis maast telefoni, kui isegi tunnistajad märkasid seda. Prokuröri abi palus jätta apellatsioonid rahuldamata, otsus muutmata. Viru Ringkonnakohtu seisukoht Arvestades KarS-i kolmeastmelist deliktistruktuuri ringkonnakohus peab vajalikuks anda hinnang röövimise koosseisu objektiivsetele tunnustele. Röövimine on võõra vallasasja äravõtmine ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga. KarS § 200 eeldab mistahes vägivalda, olenemata selle raskusest. Vägivald on kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine, mis loob aluse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu murdmiseks või vältimiseks. On oluline, et vägivald röövimisel peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega. See tähendab, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal ja mis on oluline antud asja lahendamisel – samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse. Teiste sõnadega võib öelda, et vägivald peab olema asja äravõtmise vahendiks, olema suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele, mitte aga teistele eesmärkidele.

4(6)

1-05-1547

Maakohus mõistes Vigovski, Kuznetsovi ja Nesterovi süüdi kannatanu Gavrilovi röövimises, põhjendas antud fakti sellega, et nemad ei eita kannatanu peksmist ja peksmine on kinnitatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega. Peksmise käigus üks süüdistavatest omastas telefoni. Ja siin kohe, lähtudes motiveeringust, jääb lahti küsimus, et kui üks nendest omandas telefoni, miks siis röövimises on süüdi mõistetud kaks teist isikut? Kahe teise isiku kohta maakohtu lahendis põhjendus puudub / kd 8 lk 53 /. Telefonist kõnelemist ei saa veel pidada telefoni röövimiseks. Enne seda, kui anda hinnang kriminaalasjas olevate tõenditele, ringkonnakohus märgib, et tõendeid on vajalik hinnata kogumis ja et vastavalt KrMS § 7 lg 3 kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Süüdimõistev kohtuotsus ei saa rajaneda oletustele. Kriminaalasja materjalidest, millised olid uuritud ja täielikult avaldatud maakohtu istungil nähtub, et süüdistatav Kuznetsov algusest peale on eitanud kannatanu Gavrilovi telefoni omandamist või vähemalt oli nõus sellega, et keegi nendest selle telefoni omandab. Samuti on Kuznetsov andnud ütlusi, et ta ei näinud, kes võis telefoni võtta / kd 4 lk 97/. Nesterov on täielikult eitanud, et peksis kannatanut ja riisus telefoni / kd 4 lk 131/ ning vaid maakohtu istungil tunnistas, et peksis kannatanut, aga telefoni ei omandanud / kd 7 lk 245 /. Kriminaalasjas on tõepoolest süüdistatava Vigovski ütlused, et telefon vist kukkus maha ja ta täpselt ei mäleta kas keegi nendest, Kuznetsov või Nesterov, võtsid selle telefoni endale / kd 4 lk 72 /. Samal ajal maakohtu istungil Vigovski loobus nendest ütlustest ja tunnistas, et nimelt tema võttis telefoni ja hiljem andis seda telefoni kasutamiseks, helistamiseks, Nestrovile. Kuidas ta võttis telefoni, ei Kuznetsov ega Nesterov ei näinud /kd 7 lk 247 /. Mingeid muid tõendeid, et Kuznetsov ja Nesterov oleksid omastanud kannatanu Gavrilovi telefoni, kriminaalasjas ei ole. Ei ole ka tõendeid selle kohta, et nad nägid telefoni äravõtmist, toetasid seda / vähemalt sõnadega / või olid nõus telefoni äravõtmisega. Ja seda ei kinnita ka ei kannatanu ega tunnistajad. Prokuröri väide, et teistele ei saanud jääda märkamatuks, kuidas üks nendest võttis maast telefoni, kui isegi tunnistajad märkasid seda, on vaid oletuslik ja ei saa olla süü arvestamise aluseks Kuznetsovile ja Nesterovile. Siin tuleb samuti ära märkida, et keegi tunnistajatest ei ütle, kes konkreetselt võttis telefoni. Arvestades ülaltoodut ringkonnakohus leiab, et ei ole kogutud piisavalt tõendeid sellest, et Nesterov ja Kuznetsov osalesid telefoni röövimisel, et nende poolt kasutatud vägivald oli suunatud telefoni hõivamisele. Samal ajal ringkonnakohus leiab, et on olemas seaduslik alus, ilma uue süüdistuse esitamiseta prokuröri poolt, Kuznetsovi ja Nesterovi tegu ümber kvalifitseerida KarS § 263 p 1,4 järgi kui avaliku korra raske rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Antud KarS § 263 p 1,4 koosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on olemas esitatud neile süüdistuses KarS § 200 järgi / kd 6 lk 252 /. Ringkonnakohus ei leia, et sellega oleks rikutud süüdistatavate õiguseid, kuna nende olukord kergeneb. Samuti ümberkvalifitseerimise alusel tuleb neile mõista kergem karistus, kuna KarS § 263 p 1,4 sanktsioon on leebem, kui KarS § 200 lg 2 sanktsioon. Süüdistatava Nesterovi suhtes tuleb vähendada sundraha väljamõistmist, kuna KarS § 263 p1,4 on teise astme kuritegu. Kuznetsov on süüdi mõistetud samuti KarS § 215 lg 2 p 1 järgi, mis on esimese astme kuritegu ja seepärast temalt väljamõistetud sundraha vähendamisele ei kuulu. Ringkonnakohus leiab, et S.Vigovski süü kannatanu Gavrilovi telefoni röövimises on tõendatud ja lähtub sellest, et maakohtu istungil S.Vigovski täielikult tunnistas end süüdi, et nimelt tema võttis maast kannatanu telefoni ja et Kuznetsov ja Nesterov seda ei näinud. Edasi Vigovski on andnud ütlusi, et peale juhtumit oli möödunud umbes 20 minutit, kui Nesterov nägi tema käes telefoni / kd 7 lk 247/. Ülaltoodud S.Vigovski ütlusi kinnitavad samuti, kaudselt, tunnistaja Viktoria Molotkova ütlused, kes on rääkinud, et mingil momendil, mehe peksmise ajal, kummardus üks kallaletungijatest, kellel oli seljas hele jope ja peas hele

5(6)

1-05-1547

pesapallimüts, maas lamava mehe poole ja püüdis mehelt midagi ära võtta / kd 4 lk 158/. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et samal õhtul Vigovski, Kuznetsov ja Nesterov olid kinnipeetud ja pildistatud. Nendelt fotodelt on näha, et nimelt Vigovskil oli seljas hele jope ja peas hele pesapallimüts / kd 4 lk 59,60 /. Antud tõendite kogum kinnitab, et nimelt Vigovski riisus kannatanu telefoni. Kui arvestada, et ringkonnakohus antud episoodis süüdistatava Kuznetsovi ja Nesterovi teod kvalifitseerib ümber KarS § 263 p 1,4 järgi, siis tuleb arvestada, et Vigovski ei ole pannud toime kannatanu Gavrilovi suhtes röövimist isikute grupis. Samal ajal ei muuda see röövimise kvalifikatsiooni, mille järgi ta on süüdi mõistetud, kuna tema poolt on toime pandud veel üks grupiline röövimine kannatanu A.Semjonovi suhtes / kd 8 lk 48, pöördel /. Samuti see ei anna alust kergendada tema karistust, kuna talle KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi on mõistetud minimaalne karistus, mis vähendamisele ei kuulu. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §§-dest 337 lg 1 p 4 ; 338 p 2 ; 340 lg 1, lg 2p 3 lg 3 ; 342 lg 1,2 ; 343 ; 344 lg 3 ; 345 lg 1,2 kuulub Viru Maakohtu 30.01.2006 otsus tühistamisele osaliselt.

Vladimir Rozalka

Mihhail Komtšatnikov

6(6)

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.