1-05-1631\10 - Viru Ringkonnakohus - lahend.ee

2.Viru Maakohus tunnistas R.Terehhovi süüdi selles, et tema 09.07.2005 kella 23.00 paiku Narvas Partisani tn maja nr 3a juures, põhjuseta, rikkudes avalikku korda, lõi mitu korda käega alaealisele Marina Lahtarinale vastu nägu, millega tekitas viimasele füüsilist valu. Nimetatud tegevusega pani R.Terehhov toime kuriteo, mille kohus kvalifitseeris KarS § 263 p 1 järgi. Samuti tema, olles isik, keda oli 11.05.2005 karistatud LS § 74-19 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, taas 09.07.2005 Narvas ajavahemikul 22.00 kuni 23.00, olles keskmises alkoholijoobes (ekspertiisakt 09.07.2005 nr 211), juhtis sõiduautot Volkswagen Passat, reg nr 965 AUE. Nimetatud tegevusega pani R.Terehhov toime kuriteo, mille kohus kvalifitseeris KarS § 424 järgi. Menetlus Viru Ringkonnakohtus Viru Maakohtu otsuse peale apellatsiooni esitanud R.Terehhov palub kergendada karistust mõistes karistuseks rahalise karistuse. Apellant tunnistas täies ulatuses oma süüd toimepandus, ta on invaliid 40%-lise töövõime kaotusega, enne aresti oli registreeritud kui füüsilisest isikust ettevõtja osutatava teenuse liigiks kaubavedu. Ta on vabaabielus, kus abikaasal on kaks väikest last, kelle ainsaks toitjaks on apellant. Kui apellant jääb juhilubadest ilma, siis tal on raske peret ülal pidada vaid oma pensionist. Seoses eeltooduga palub apellant karistada teda rahalise karistusega arvestades tema pensioni suurust ja mitte jätta teda ilma juhilubadest. Apellant ei soovi osaleda ringkonnakohtu istungil. Sama kohtuotsuse peale apellatsiooni esitanud vandeadvokaat Mihhail Korlenko palub kergendada T.Terehhovi karistust mõistes talle karistuseks rahaline karistus. Apellant leiab, et Terehhovile mõistetud karistus liiga range, ta on end süüdi tunnistanud, töötab, peres on ülalpidamisel 2 last. Ringkonnakohtu istungil süüdistatava R.Terehhovi kaitsja T.Massalina toetas süüdistatava Terehhovi ja kaitsja M.Korlenko apellatsioone. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi E.Kurbat andis arvamuse, et süüdistatavale oli määratud minimaalne karistus. Uued kuriteod olid toime pandud katseajal, kuid maakohus ei määranud raskemat karistust. Prokuröri abi palus otsus jätta muutmata, apellatsioonid rahuldamata.

Viru Ringkonnakohtu seisukoht Vastavalt KarS § 56 lg 1-le on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 on öeldud, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Edasi on öeldud, et kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Arvestades ülaltoodut ja andes oma hinnangu esitatud apellatsioonidele peab ringkonnakohus kõigepealt vajalikuks ära märkida, et kaitsja M.Korlenko apellatsioon on ebatäpne, kuna kaitsja on leidnud, et R.Terehhov on süüdi mõistetud vaid KarS § 263 p 1 järgi, samal ajal maakohtu otsusest nähtub, et R.Terehhov on süüdimõistetud KarS § 263 p 1 ja § 424 järgi ja karistuseks KarS § 424 järgi Terehhovile oli samuti mõistetud karistus vangistusega. Ringkonnakohus nõustub apellantide väitega, et KarS § 263 p 1 ja § 424 näevad ette oma sanktsioonidega ka rahalist karistust. Samal ajal ringkonnakohus ei leia alust nõustumaks kaitsja arvamusega, et Terehhovile oli mõistetud liiga range karistus / KarS § 263 p 1 järgi – 3 kuud vangistust, KarS § 424 järgi – 3 kuud vangistust, KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 6 kuud vangistust ja KrMS § 238 lg 2 alusel – 4 kuud vangistust /. Siinjuures ringkonnakohus märgib, et KarS § 263 p 1 näeb ette vangistuse kuni 5 aastani, KarS § 424 – vangistuse kuni 3 aastani. Kui arvestada veel Terehhovi isikuandmeid (teda iseloomustatakse negatiivselt), siis ei ole mingit alust rääkida, et süüdistuses kahe KarS-i paragrahvide järgi oli talle mõistetud liiga range karistus. Samuti ei saa nõustuda süüdistatava Terehhovi ja tema kaitsja taotlusega mõista Terehhovile rahaline karistus. Terehhovi väidet, et ta on 40% töövõimekaotusega invaliid ja selle alusel võib talle mõista rahaline karistus, ei saa pidada oluliseks, kuna tema terviseseisund ei seganud tal raskelt rikkuda avalikku korda ja juhtuda autot joobeseisundis. Kõik muud apellatsioonis toodud asjaolud samuti ei anna alust mõista talle rahalist karistust. Ja siin ringkonnakohus leiab otstarbekaks tuua välja maakohtu otsuses äratoodud karistuse põhjenduse – Terehhov on varem kohtulikult 4 korral karistatud, kuid vastavaid järeldusi enda jaoks ei teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist. Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et Terehhovi suhtes on otstarbekas kohaldada reaalset vangistust. See näitab, et karistus vangistusega on maakohtu poolt põhjendatud. Samuti on õige maakohtu järeldus võtta R.Terehhov`ilt ära sõiduauto juhtimisõigus 2 aastaks, kuna ta juhtis teist korda autot joobeseisundis, varem on korduvalt karistatud LS eeskirjade rikkumise eest. Vaatamata sellele, et maakohus põhjendamatult ei liitnud antud karistusele kandmata karistust eelmise otsuse järgi (uued kuriteod olid toime pandud katse ajal) ei või ringkonnakohus raskendada süüdistatava olukorda, kuna arutab asja süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonide alusel, kes taotlevad karistuse kergendamist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §§-dest 337 lg 1 p 1,2 ; 342 lg 3 p 1 ; 343 ; 344 lg 3 ; 345 lg 1,2 Viru Maakohtu 19.01.2006 otsus süüdistatava Ruslan Terehhovi suhtes muutmisele ei kuulu.