lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-05-716\3

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 21.04.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-05-716\3
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
21.04.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
669
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-05-716

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.aprillil 2006.a., Tallinnas

Kriminaalasja number

1-05-716

Kohtukoosseis

eesistuja Igor Amann, liikmed Meelika Aava, Jüri Paap

Kohtuistungi sekretär

Tatjana Derkatš

Tõlk

Svetlana Talli

Kriminaalasi

P.J.i süüdistuses KarS § 201 lg.2 p.1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 1.märtsi 2006.a. otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav P.J.

Prokurör

Elle-Mai Velling

Süüdistatav

P.J. ik

Kaitsja

advokaat Imbi Seimar

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 1. märtsi 2006.a. otsus P.J.i suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 21. aprillil 2006.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik.

Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu 1. märtsi 2006.a. otsusega tunnistati P.J. süüdi KarS § 201 lg.1 järgi ja karistati 3 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg.2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg.2 alusel suurendati seda karistust Pärnu Maakohtu 17. mai 2004.a. otsuse järgi kandmata karistuse – 7 kuu vangistuse võrra – ning lõplikuks karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. P. Jerohhov tunnistati süüdi selles, et tema, 18.jaanuaril 2005.a., Tallinnas, Sõpruse pst. 182/184 asuvas Tallinna Tööstushariduskeskuses, võttis kannatanult Aleksandr Pustavalovilt helistamiseks mobiiltelefoni Siemens S 65 ja ei tagastanud valduses olevat võõrast vallasasja, vaid ebaseaduslikult pööras 4600 kr. maksnud mobiiltelefoni enda kasuks. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis vaidlustab süüdistatava P. Jerohhov esimese astme kohtu otsust ainuüksi temale mõistetud karistuse osas. Apellant taotleb tähtajalise vangistuse asendamist rahalise karistusega põhjusel, et ta on kaitseväeteenistuses Pärnu Üksikus Jalaväepataljonis ja on omandanud sideväelase eriala. Apellant mõistab hukka oma varasema õigusevastase teo ning on täielikult tasunud kõik eelnevad rahatrahvid. Kohustusliku ajateenistuse lõppemisel kavatseb apellant luua perekonna ja jätkata teenistus kaitseväes lepingu alusel. Ringkonnakohtu istungil süüdistatava ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni täies ulatuses. Prokurör taotles maakohtu otsuse muutmata jätmist ja apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega nendib, et ringkonnakohtus pole kohtumenetluse poolte vahel vaidlust P. Jerohhovi süü tõendatuses võõra vallasasja ebaseaduslikus omastamises ega sellele kuriteole esimese astme kohtu poolt antud karistusõigusliku hinnangu üle. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatavat P. Jerohhovi on 2002.a. alates kolmel korral kohtulikult karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning viiel korral rahatrahviga karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse ja alkoholiseaduse sätete rikkumise eest. Varasemate kuritegude eest oli süüdistatavat P. Jerohhovi karistatud lühiajaliste vangistustega, millise olid kohtute poolt jäätud tingimisi täimisele pööramata ja süüdismõistetuna olid P. Jerohhov kriminaalhooldusele allutatud. Vaatamata kriminaalhooldele jätkas süüdistatav P. Jerohhov uute kuritegude ja väärtegude toimepanemist ning käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud kuriteo pani ta samuti toime katseajal. Ringkonnakohtu seisukohalt tõendavad need asjaolud veenvalt, et süüdistatavat P. Jerohhovi pole varasemad karistused ega kriminaalhooldaja järelevalve mõjutanud uute süütegude toimepanemisest hoiduma ja taganud õiguskorra kaitset. Seega pole alust eeldada, et katseajal toimepandud uue kuriteo eest süüdistatava P. Jerohhovi varasemast leebem karistusõiguslik kohtlemine võiks üldise õigustunde järgi olla ootuspärane ja õiglane ning võimaldaks karistuse eesmärki saavutada. Apellatsioonis märgitud kaitseväe ajateenistuses viibimine, kuriteo toimepanemise hukkamõist, varasemate rahatrahvide tasumine, perekonna loomise kavatsus pole ringkonnakohtu seisukohalt asjaoludeks, mis seaksid kahtluse alla esimese astme kohtu otsuse põhjendatuse ja seaduslikkuse süüdistatava P. Jerohhovi karistuses osas.

Apellandi poolt ringkonnakohtule esitatud maksekorralduste koopiatest nähtub, et süüdistatavale määratud ja tasumata rahatrahvid on alles 13. märtsil 2006.a. tasunud süüdistatava ema, Jelena Jerohhova, mitte apellant ise. Kaitseväe ajateenistuses viibib Eesti Vabariigi kodanikust süüdistatav, P. Jerohhov, seadusega pandud kohustust täites. Kuriteo toimepanemise puhtsüdamlikku kahetsust on esimese astme kohus karistuse mõistmisele arvesse võtnud. Esimese astme kohtu poolt mõistetud karistuse muutmise alusena pole arvestatavad süüdistatava P. Jerohhovi kavatsused edaspidi abielluda, perekond luua ning lepingu alusel kaitseväeteenistust jätkata. Need süüdistatava plaanid oma elu edasisel korraldamisel on heakskiitu väärivad kui ei sea kahtluse alla maakohtu otsuse põhjendatust ja seaduslikkust. Apellatsioonis ega ringkonnakohtu istungil pole apellandist süüdistatav esitanud ühtegi asjaolu, mis karistuse mõistmisel jäänuks esimese astme kohtu tähelepanuta ning mille arvestamine ringkonnakohtu poolt põhjendaks maakohtu otsuse muutmist. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 1. märtsi 2006.a. otsuse P.J.i suhtes muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata.

I. AMANN

M. AAVA

J. PAAP

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.