1-05-1818\12 - Viru Ringkonnakohus - lahend.ee

2.Viru Maakohus tunnistas B.K süüdi selles, et tema, joobnuna, 09.10.2005 kella 18.20 paiku Rakveres Tõusu 5-5 lõi noaga ühe korra Ljubov Kivirannale paremale rindkere piirkonda, tekitades kannatanule ohtliku tervisekahjustuse. Nimetatud tegevusega pani B.K toime kuriteo, mille kohus kvalifitseeris KarS § 118 p 1 järgi. Menetlus Viru Ringkonnakohtus Viru Maakohtu otsuse peale apellatsiooni esitanud Viru ringkonnaprokurör M. Voogma palub tühistada Viru Maakohtu 25.01.2006 otsus B.K-le mõistetud karistuse osas ja mõista talle reaalne vangistus. Apellant leiab, et karistuse eripreventiivsuse eesmärgi saavutamiseks peab kohus arvestama ka süüdlase isikut - B.K puhul on tegemist vägivaldse ja ohtliku isikuga. Samuti puuduvad erandlikud asjaolud, mida arvestades saaks B.K-le mõista karistuse alla alammäära või tingimisi, kuid arvestades tema ja kannatanu suhtumist, võib karistuse mõista sanktsiooni alammääras. Samas leiab apellant, et süüdistatav ei ole teinud piisavaid järeldusi eelnevatest karistustest ja tema karistamine tingimusliku vangistusega ei ole põhjendatud ega otstarbekas, sest arvestades B.K isikut ja tema eelnevat käitumist, ei ole välistatud, et ta jätkab kuritegude toimepanemist. Lähtudes sellest leiab apellant, et B.K-le mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Ringkonnakohtu istungil Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Marge Voogma toetas oma apellatsiooni. Süüdistatav B.K ütles ringkonnakohtule, et ta ei ole vägivaldne ja et see oli lihtsalt juhus. On vaja arvestada, et talle reaalse karistuse mõistmisel karistatakse ka kannatanut. Ta ei ole mõjutanud kannatanut ütluste andmise suhtes. Ta palub ringkonnakohut mitte muuta kohtuotsust. Süüdistatava kaitsja K.Vedro leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud karistuse mõistmise osas, kuna kohus on arvestanud kõiki kergendavaid asjaolusid ja kannatanu soovi, et B.K-le ei mõistetaks reaalset karistust. Kuritegu on toime pandud lihtsalt armukadedushoos. Endised B.K karistused on praeguseks kustunud. Kanntanul ei ole pidevat sissetulekut. Kaitsja palub jätta kohtuotsus muutmata, apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu istungil osalenud kannatanu L.Kivirand ütles kohtule, et nemad B.K-ga elavad juhutöödest. Tema elukaaslane B.K ei pea teda ülal pidama, kuid ta on hea kingsepp ja talle kogu aeg tuuakse tööd koju. Praegusel ajal on elukaaslasega suhted suurepärased. Kohus peab arvestama, et kannatanu on ise ka süüdi, kuna ta purjus olles ei vali sõnu. Kanntanu palus mitte mõista B.K-le reaalset vangistust. Viru Ringkonnakohtu seisukoht

Ringkonnakohus täielikult nõustub prokuröri arvamusega, et vastavalt KarS § 56 lg 1 sättele on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Igati on õige prokuröri väide, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada seda, et B.K poolt on toime pandud raske isikuvastne süütegu, s.o. esimese astme kuritegu. Samal ajal aga ringkonnakohus ei nõustu prokuröri arvamusega, et karistuse mõistmisel oleks maakohus pidanud arvestama, et B.K on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et B.K on tõepoolest varem kahel korral kohtulikult karistatud / lk 33,34,67/. Kuid samas tuleb võtta arvesse, et B.K oli kohtu poolt karistatud 34 ja 24 aastat tagasi, need karistused on ammu kustunud ja loomulikult nad ei saa olla raskendavaks asjaoluks B.K-le karistuse mõistmisel. Oma apellatsioonis on prokurör leidnud, et karistuse mõistmisel ei ole maakohus arvestanud, et süüdistatava B.K puhul on tegemist vägivaldse ja ohtliku isikuga. Antud juhul prokurör lähtus kõigepealt kannatanu L.Kiviranna ütlustest, et B.K on varem talle rihmaga peksa andnud / lk 60 /. Ringkonnakohus leiab, et see ei ole piisav tõend, et lugeda B.K vägivaldseks ja ohtlikuks isikuks, kuna tuleb arvestada, et kannatanu enda sõnade järgi on ta ise oma käitumisega on provotseerinud konfliktse situatsiooni / antud juhul ei ööbinud kodus ja koju tuli joobeseisundis /. Samuti tuleb arvestada, et B.K on pikema aja jooksul vaid üks kord karistatud väärteo eest, mis ei olnud seotud vägivalla kasutamisega / lk 48,49 /. Lähtudes eeltoodust ei nõustu ringkonnakohus prokuröri väitega, et B.K on vägivaldne ja ohtlik isik ja järelikult ei saa see olla aluseks, et mõista talle karistus vangistusega. Kui lisaks arvestada, et kannatanu ja süüdistatav on omavahel ära leppinud, kannatanu on talle andestanud ja mingil viisil ei soovi, et B.K karistatakse vangistusega, B.K on ainuke nende pere toitja ja nad elavad siiamaani koos, samuti ka seda, et kuriteo toimepanemisest on möödunud poolteist aastat ja selle aja jooksul B.K ei ole vahi all olnud ega pannud toime uusi kuritegusid, siis ringkonnakohus ei pea otstarbekaks mõista talle reaalset karistust vangistusega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §§-dest 337 lg 1 p 1,2 ; 342 lg 3 p 1 ; 343 ; 344 lg 3; 345 lg 1,2 Viru Maakohtu 25.01.2006 otsus süüdistatava B.K suhtes muutmisele ei kuulu.