Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. aprill 2006. a Tartu
Kriminaalasja number
1-06-4091
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kriminaalasi
süüdistus KarS § 120 ja 121 järgi käskmenetluses
Süüdistatav
S.E Eesti Vabariigi kodanik; haridus: kõrgem; töö- või õppimise koht: Inox Baltic, kriminaalkorras karistatud 1 kord, väärtegude eest karistatud 7-l korral
Juhindudes KrMS §-dest 253 p 1 ja 254 , kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.E KarS § 120 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) päevamäära, s.o 5600 (viis tuhat kuussada) krooni. Süüdi tunnistada S.E KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o 7000 (seitse tuhat) krooni. KarS § 64 lg 1 alusel mõista S.E-le liitkaristuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära ulatuses, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga s.o 7000 (seitse tuhat) krooni. KarS § 66 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi: 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb S.E tasuda igakuiselt 700 (seitsesada) krooni. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Välja mõista S.E-lt menetluskuluna sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 37.60 (kolmkümmend seitse krooni 60 senti) krooni. Rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele kas Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606, Tartu Maakohtu viitenumber 4100065035 (tasumisel märkida selgitusse maksja nimi, kohtu nimi ja kohtuasja number). Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017, Tartu Maakohtu viitenumber 2800049874. Anda süüdimõistetule aega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks 1 kuu kohtuotsuse jõustumisest alates. Kohtukulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi 1. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul esitada kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud otsus taotluse esitamiseks antud tähtaja möödumisel. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon S.E süüdistatakse selles, et tema
Kohus on seisukohal, et on olemas KrMS §-s 251 lg 1 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged ja süüdistatav on täisealine. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. Prokurör teeb ettepaneku karistada S.E KarS 121 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o 7000 krooni ja KarS 120 järgi rahalise karistusega 80 päevamäära, s.o 5600 krooni. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, s.o. 7000 krooni. KarS § 66 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel S.E-le arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas ei ole S.E karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. S.E on varem kriminaalkorras karistatud 1 kord – 19.10.2001. a KrK § 76 lg 3 p 1,2; § 165 lg 1; § 1481 lg 2, 5, 6 järgi 5 aasta vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga. Talle on määratud kohustus tasuda igakuiselt 1600 krooni väljamõistetud tsiviilhagist. Kohus on seisukohal, et kuigi S.E on varem üks kord kriminaalkorras karistatud, on teda siiski võimalik mõjutada uutest kuritegudest hoiduma rahalise karistusega alla karistusliigi keskmise määra, arvestades seda, et uued kuriteod on teiseliigilised ja toime pandud rohkem kui aasta tagasi. S.E on tasuda suur tsiviilhagi, mistõttu käib talle rahalise karistuse summa ühe korraga tasumine üle jõu. Eeltoodud põhjusel tuleb anda talle võimalus kanda rahalist karistust ositi 10 kuu jooksul vastavalt KarS §-le 66 lg 1,3. Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 5 ja 9 alusel menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o 4500 krooni ja kaitsjale toimiku paljundamise kulud 37.60 krooni.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.