1-05-941\9 - Viru Ringkonnakohus - lahend.ee

2.Narva Linnakohus tunnistas D.N-i süüdi selles, et tema, isikuna, kes on varem pannud toime röövimise, 14.05.2005 kell 00.16, olles alkoholijoobes ja tegutsedes grupis L.M-iga Narvas Kreenholmi 10 maja juures võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil ässitasid oma koera kallale Aleksei Karsakovile. Seejärel lõi L.M A. Karsakovi mitu korda metallist koera jalutusrihmaga, millega tekitas füüsilist valu. D.N võttis aga samal ajal asfalttee ääriskivilt A. Karsakovile kuuluvad rõivad, koti ja kvartskella Seiko maksumusega 75 krooni, seejärel nad lahkusid sündmuskohalt. A. Karsakov järgnes neile ja palus asjad tagastada. Kannatanu palvel tagastatigi rõivad ja kott, endale võeti sularaha 45 krooni, kvartskell Seiko maksumusega 75 krooni ja meeste sõrmus, mis materiaalset väärtust ei omanud, kannatanule tekitati materiaalne kahju summas 120 krooni. Nimetatud tegevusega pani D.N toime kuriteo, mille kohus kvalifitseeris KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. Menetlus Viru Ringkonnakohtus Narva Linnakohtu otsuse peale apellatsiooni esitanud D.N palub tühistada Narva Linnakohtu 29.12.2005 otsus tema süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning mõista ta õigeks. Apellant selgitab, et antud asja uurimise käigus teda ei kutsutud välja mitte kordagi, ega tehtud ka vastastamisi. Süüdistuse sai kätte päev enne kohtuistungit. Ja kohtunikuks oli sama kohtunik, kes andis ka aresti sanktsiooni. Apellandil ei olnud soovi omastada kannatanu asju, ta vaid lihtsalt kandis neid ühest kohast teise. Kohtuotsuses märgitud kahest sõrmusest oli üks apellandi oma, teine kuulus kannatanule. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav D.N jäi oma apellatsiooni juurde ja selgitas, et tülli, kannatanu Karsakovi ja L.M-i vahel, ta ei sekkunud ja lihtsalt kandis nende järgi Karsakovi riideid. Talle oli arusaadav, et need asjad on tema jaoks võõrad aga tal ei olnud eesmärki neid omastada. Lahkudes sündmuskohalt võtsid nad L.M-iga kanntanu riided kaasa ja kannatanu pidi neid tagasi paluma. Tagasi ta kannatanu asju ei andnud, kuna oli

L.M-i käsk mitte anda. L.M ta kartis ja ei andnudki. Kannatanu ei räägi, et D.N oleks tema suhtes vägivalda kasutanud ja seepärast ei saa lugeda, et ta röövis kannatanut. Süüdistatava D.N-i kaitsja advokaat V.Rogulski leidis, et siduda D.N-i L.M-i tegudega ei oleks õiglane, kuna D.N ei saanud sellest sündmusest mingit kasu. D.N-i juures ei leitud läbiotsimisel mitte midagi kannatanu asjadest. Tema tegudes ei ole röövimise kossseisu ja seepärast tuleb otsus tühistada ja ta õigeks mõista. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör M. Hütt andis arvamuse, et asja materjalidega on tõendatud, et D.N tegutses kooskõlas L.M-iga ja nende tegevus oli seotud ühtse tahtlusega. Kannatanu on rääkinud, et nii L.M kui ka D.N ründasid teda. D.N-ile esitatud süüdistus on tõendatud. Prokurör palus jätta apellatsioon rahuldamata, otsus muutmata. Viru Ringkonnakohtu seisukoht Süüdistatava D.N-i apellatsioonis toodud väide, et kohtueelse uurimise käigus ei teostatud tema osavõtuga mingeid uurimistoiminguid, ei vasta tõele, kuna kriminaalasja materjalidest nähtub, et ta oli advokaadi juuresolekul üle kuulatud kahtlustatavana. D.N-i väide, et eeluurimise käigus ei teostatud vastastamisi / D.N ei märgi apellatsioonis kelle vahel / ei ole oluline, kuna vastavalt KrMS § 77 lg 1 sättele, vastastamise teostamine on menetleja õigus mitte aga kohustus ja antud paragrahvis ongi öeldud, et – isikut vastastada, kui ütlustes ilmnenud vastuolu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et D.N-i eeluurimisel antud ütlused oleks olnud vastuolus süüdistatava L.M-i, kannatanu või tunnistajate ütlustega. D.N-i väide, et kohut mõistis tema suhtes sama kohtunik, kes vahistas tema eeluurimise käigus ja et see on oluline rikkumine, samuti ei vasta tõele, kuna kriminaalasja materjalidest nähtub, et tõkendit vahistamine kohaldas tema suhtes Narva Linnakohtu kohtunik A.Kovalenko / kd 1 lk 51 /, antud kriminaalasja tema suhtes arutas Narva Linnkohtu kohtunik A.Lavrovski / kd 2 lk 53 /. Ringkonnakohus nõustub süüdistatava D.N-i väitega, et süüdistusakti sai ta üks päev enne kohtuistungit / kd 1 süüdistusakt /. Samal ajal antud asjaolu ei saa pidada oluliseks menetlusnormide rikkumiseks, kuna kriminaalmenetluse seadustikus ei ole sätestatud mis aja jooksul enne istungit peab süüdistatav süüdistusakti kätte saama. Ja kui süüdistusaktiga tutvumiseks ei olnud piisavat aega siis, vastavalt KrMS § 279 lg– le 2, oli süüdistataval õigus endal, või kaitsja vahendusel, taotleda istungi edasilükkamist, et tutvuda süüdistusaktiga. Narva Linnakohtu istungi protokollist nähtub, et ei süüdistatav D.N ega ka tema kaitsja ei taotlenud süüdistusaktiga tutvumiseks istungit edasilükkamist. D.N ja tema kaitsja olid nõus alustama asja arutamist / kd 2 lk 31 /. Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. KarS § 200 eeldab mistahes vägivalda olenemata selle raskusest. Sisult on antud juhul vägivald füüsiline mõjutamine, mis andis aluse võõraste asjade üleminekut takistava eeldatava vastupanu murdmiseks. Kriminaalasja materjalidega, kannatanu Karsakovi ütlustega, on tõendatud, et süüdistatavad, nii L.M kui ka D.N, ässitasid koera kannatanu Karsakovi kallale, mis on sisuliselt samuti vägivald. Peale seda, mis on samuti tõendatud ja mida ei eita ka ise süüdistatavad, hakkas L.M kannatanut peksma koera metallirihmaga. Nimelt ülaltoodud vägivald andis võimaluse D.N-ile võtta kannatanu riided ja neid mitte tagastada,