AS-i Terminal hagi solidaarselt SA kuivati OÜ (endise nimega Savikoti Agro OÜ) ja W.T vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
25 xx,95 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Terminal (registrikood 10171518) Hageja lepinguline esindaja Johannes Moor Kostja I SA kuivati OÜ (endise nimega Savikoti Agro OÜ, registrikood 11439495) Kostja II W.T (isikukood XXX) Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja advokaat Helena Mutso
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista SA kuivati OÜ-lt ja W.T-lt solidaarselt AS-i Terminal kasuks välja 25 xx,95 eurot (sealhulgas põhivõlg 12 780 eurot ja 13. detsembri 2024 seisuga põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivis 12 485,95 eurot).
3.Otsus toimetada kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud solidaarselt SA kuivati OÜ ja W.T kanda.
5.Mõista SA kuivati OÜ-lt ja W.T-lt solidaarselt AS-i Terminal kasuks välja menetluskulu 3500 eurot.
6.Mõista SA kuivati OÜ-lt ja W.T-lt solidaarselt AS-i Terminal kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Apellatsioonkaebuse esitamine
Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.AS Terminal (hageja) esitas 13. detsembril 2024 Tartu Maakohtule hagi solidaarselt SA kuivati OÜ (endise nimega Savikoti Agro OÜ, kostja I) ja W.T (kostja II) vastu võlgnevuse 12 780 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hageja ja kostja I sõlmisid 7. juunil 2021 lepingu nr H21/058, mille alusel hageja müüs kostjale I naftasaadusi ja muid kaupu. Hageja andis kostjale I kütuse üle ning esitas selle eest arved. Kostjale I müüdud kütuse kohaleviimist tõendavad 12. augusti 2023, 17. augusti 2023 ja 25. augusti 2023 veokirjad. Veokirjad allkirjastati nii vedaja kui ka ostja poolt kütuse tarnimisel. Iga veokiri ühtib detailselt selle alusel koostatud arvega. Hageja väljastas kostjale I 12. augustil 2023 arve nr 009155-23VL summas 2880 eurot maksetähtajaga 10. november 2023, 17. augustil 2023 arve nr 009529-23VL summas 4939,80 eurot maksetähtajaga 15. november 2023 ja 25. augustil 2023 arve nr 01005523VL summas 4960,20 eurot maksetähtajaga 23. november 2023. Kostja I arveid ei tasunud. Hageja müüs kostjale eriotstarbelist diislikütust, mille müük tuleb deklareerida Maksu- ja Tolliameti (MTA) kütuse käitlemise andmekogus. Kostja I on kütuse käitlemise andmekogus kinnitanud hagejalt ostetud ja hageja poolt tarnitud kütuse saamise. Hageja on omapoolsed kohustused kostja I ees täitnud, kuid kostja I ei täitnud oma kohustust tasuda kütuse eest. Hageja ja kostja II sõlmisid 7. juunil 2021 käenduslepingu nr K21/138, millega kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingust nr H21/058 tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest. Naftasaaduste ja muu kauba müük kostjale I toimus müügilepingu nr H21/058 alusel, muul viisil (nt lepinguta) hageja eriotstarbelise diislikütuse müüki ei paku. Käendaja vastutuse ülempiiriks on 40 000 eurot. Käendusleping on kehtiv.
15.novembril 2024 esitas hageja kostjatele kohustuse täitmise nõude, millele kostjad ei vastanud ning kohustust ei täitnud. 4. detsembril 2024 tuletas hageja kostjatele nõudekirja meelde ning kostjad vastasid sellele, et ei suuda kohustust hetkel täita.
28.mail 2024 sõlmisid pooled võlgnevuse tasumise kokkuleppe, millega kostjad kinnitasid oma võlgnevust (sh viivisvõlgnevust) hageja ees. Samuti kinnitasid kostjad tasumata kohustuste olemasolu 9. jaanuari 2025 e-kirjaga. Kuna käenduse andnud W.T on kostja I seaduslik esindaja, tuleb W.T poolt kostja I nimel võlakokkuleppes ja e-kirjas antud kinnitusi lugeda ka käendaja kinnitusteks. 2
Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt põhivõlgnevuse tasumist summas 12 780 eurot. Müügilepingu nr H21/058 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt I viivist 0,25% päevas tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja viivisenõue kostjate vastu 12 485,95 eurot, mille hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista.
2.Kostjad vaidlevad hagile vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata. Hageja nõuded ei ole tõendatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh tõendeid selle kohta, et hageja oleks kostjale I üldse mingeid kaupu tarninud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et kostjal I on tekkinud maksekohustus. Hageja poolt veokirjadena esitatud dokumentidelt ei nähtu kauba vastu võtnud isiku nimi. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada, kes vastavad isikud olid ning kas tegemist oli kostja I poolt selleks volitatud isikutega. Veokirjadel ei ole kostja I seadusliku esindaja W.T allkirja. Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid müügilepingu täitmise kohta, ei ole tõendatud ka kostja II kohustus tasuda kostja I väidetav kohustus. Hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingust nähtub, et kostja II vastutab üksnes müügilepingust nr H21/058 tulenevate kohustuste eest. Kostjatele ei ole teada millise lepingu alusel on arved esitatud. Käenduskohustuse määratletavuse põhimõtte kohaselt peab tulevase kohustuse tekkimise hetkeks olema selge, et sellise kohustuse käendamine oli hõlmatud käendaja käendustahtega käenduslepingu sõlmimisel. Kostja I oli nõus käendama vaid müügilepingust nr H21/058 tulenevaid kohustusi. Kuna hageja ei ole tõendanud, kuidas ja millisel alusel võlgnevused on tekkinud, ei ole võimalik tuvastada hageja väidetavate nõuete seotust müügilepingust nr H21/058 ja käenduslepingust nr K21/138 tulenevate kohustustega. Kuna hageja ei ole tõendanud põhinõuet, ei saa rahuldada ka viivisenõuet. Kui kohus peaks leidma, et hagi tuleb põhinõude osas rahuldada, paluvad kostjad kohtul viivist vähendada mõistliku suuruseni. Hageja nõuab viivist määras 0,25% päevas, st 91,25% aastas. See on ebamõistlikult suur viivisemäär, kuivõrd ületab seadusejärgset viivisemäära ca 9 korda. Mõistlik suurus oleks seadusjärgne, st võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgse viivisemääraga arvestatud viivis.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Hageja esitas hagiavalduses järgmised nõuded: 1) mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja põhivõlg 12 780 eurot; 2) mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja viivise võlg 12 485,95 eurot.
4.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja (müüja, varasema nimega AS Tartu Terminal) ja kostja I (ostja) sõlmisid 7. juunil 2021 müügilepingu nr H21/058 (dateeritud
9.aprillil 2021, kostja I poolt allkirjastatud 12. aprillil 2021 ja hageja poolt 7. juunil 2021; dtl 7-9). Lepingu punkt 1.1. alusel müüs hageja kostjale I naftasaadusi ja muid kaupu vastavalt kostja I poolt esitatud ja hageja poolt aktsepteeritud tellimustele ning kostja I kohustus kauba vastu võtma ja selle eest hagejale tasuma lepingus ettenähtud korras ja tähtaegadel. Kostja I kohustus kauba vastu võtma ja tasuma hagejale kauba eest 90 kalendripäeva jooksul (müügilepingu punkt 5.1.). Hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu puhul on VÕS § 208 lg 1 alusel tegemist müügilepinguga. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning 3
tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
5.Hageja ja kostja II sõlmisid 7. juunil 2021 käenduslepingu nr K21/138 (dateeritud 9. aprillil 2021, kostja II poolt allkirjastatud 12. aprillil 2021 ja hageja poolt 7. juunil 2021; dtl 11-12), mille punktide 1. ja 2. alusel vastutab kostja II käendajana solidaarselt kostjaga I hageja ja kostja I vahel sõlmitud müügilepingust nr H21/058 tulenevate maksekohustuste täitmise eest. Kostja II vastutuse rahaliseks ülempiiriks on 40 000 eurot.
6.Vaidlust ei ole, et hageja väljastas kostjale I tasumiseks järgmised arved: -
12.augustil 2023 arve nr 009155-23VL summas 2880 eurot maksetähtajaga 10. november 2023 (dtl 60),
-
17.augustil 2023 arve nr 009529-23VL summas 4939,80 eurot maksetähtajaga 15. november 2023 (dtl 61) ja
-
25.augustil 2023 arve nr 010055-23VL summas 4960,20 eurot maksetähtajaga 23. november 2023 (dtl 62).
7.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I ei tasunud otsuse punktis 6 märgitud arveid. Hageja hinnangul on kostjal I sellega tekkinud võlg hageja ees summas 12 780 eurot.
8.Kostjad leiavad, et hageja ei ole tõendanud kostjale I kaupade tarnimist ning kostjal I maksekohustuse tekkimist. Kostjad tuginevad müügilepingu punktile 3.2., mille kohaselt kohustub müüja väljastama kauba koos veokirjaga ning kauba koguseline ja kvaliteediline üleandmine loetakse toimunuks veokirjale allkirja andmisega. Kuigi hageja on esitanud kohtule veokirjad, ei nähtu neilt kauba vastu võtnud isikute nimed. Kostjad ei tea, kelle allkirjad veokirjadel on.
9.Kohus möönab, et veokirjadelt ei nähtu kauba vastu võtnud isikute nimesid, vaid ainult allkirjad. See ei tähenda aga koheselt seda, et kostja I kaupa kätte ei saanud. Kohus hindab tõendeid kogumis. Müügilepingu alusel kostjale I müüdud kütuse kostjale I üleandmise tõendamiseks esitas hageja kohtule 12. augusti 2023, 17. augusti 2023 ja 25. augusti 2023 veokirjad (dtl 57-59), GPS väljavõtted kütust tarninud veokite GPS-i programmist (dtl 107-109) ja väljavõtted MTA kütuse käitlemise andmekogust (dtl 8697).
9.1.12. augusti 2023 veokirja nr 009155-23VL kohaselt laadis hageja kauba saaja kostja I asukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maha 3000 liitrit eriotstarbelist suvist diislikütust (dtl 57). Viidatud veokirja kuupäev, number, samuti veokirjal märgitud kauba nimetus ja kogus langevad kokku hageja poolt kostjale I 12. augustil 2023 väljastatud arvega nr 009155-23VL ja sellelt nähtuvate andmetega (dtl 60). GPS väljavõttelt (videolt) nähtub all vasakul kuupäev, s.o 12. august 2023, ning veoki numbrimärk xxxxx, veoki liikumine xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maja nr xx juures peatumine kell 11.41 kuni 12.03 (mis on kütuse mahalaadimiseks piisav ajavahemik) ning seejärel lahkumine (dtl 107). GPS väljavõttelt nähtuv kuupäev langeb kokku nii 12. augusti 2023 arve kui veokirja kuupäevaga. Samuti langeb GPS väljavõttelt nähtuv veoki numbrimärk kokku veokirjal märgitud sõiduki numbrimärgiga xxxxx.
9.2.17. augusti 2023 veokirja nr 009529-23VL kohaselt laadis hageja kauba saaja kostja I asukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maha 5000 liitrit eriotstarbelist suvist diislikütust (dtl 58). Viidatud veokirja kuupäev, number, samuti veokirjal märgitud kauba nimetus ja kogus langevad kokku hageja poolt kostjale I 17. augustil 2023 väljastatud arvega nr 009529-23VL ja sellelt nähtuvate andmetega (dtl 61). GPS väljavõttelt (videolt) nähtub all vasakul kuupäev, s.o 17. august 2023, ning veoki 4
numbrimärk xxxxx, veoki liikumine xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maja nr xx juures peatumine kell 10.39 kuni 10.53 (mis on kütuse mahalaadimiseks piisav ajavahemik) ning seejärel lahkumine (dtl 108). GPS väljavõttelt nähtuv kuupäev langeb kokku nii 17. augusti 2023 arve kui veokirja kuupäevaga. Samuti langeb GPS väljavõttelt nähtuv veoki numbrimärk kokku veokirjal märgitud sõiduki numbrimärgiga xxxxx.
9.3.25. augusti 2023 veokirja nr 010055-23VL kohaselt laadis hageja kauba saaja kostja I asukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maha 5000 liitrit eriotstarbelist suvist diislikütust (dtl 58). Viidatud veokirja kuupäev, number, samuti veokirjal märgitud kauba nimetus ja kogus langevad kokku hageja poolt kostjale I 25. augustil 2023 väljastatud arvega nr 010055-23VL ja sellelt nähtuvate andmetega (dtl 62). GPS väljavõttelt (videolt) nähtub all vasakul kuupäev, s.o 25. august 2023, ning veoki numbrimärk xxxxx, veoki liikumine xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maja nr xx juures peatumine kell 10.15 kuni 10.32 (mis on kütuse mahalaadimiseks piisav ajavahemik) ning seejärel lahkumine (dtl 109). GPS väljavõttelt nähtuv kuupäev langeb kokku nii 25. augusti 2023 arve kui veokirja kuupäevaga. Samuti langeb GPS väljavõttelt nähtuv veoki numbrimärk kokku veokirjal märgitud sõiduki numbrimärgiga xxxxx.
9.4.Vaidlust ei ole, et kostja I asukoht on XXX, Viljandi vald, XXX (nii on kostja I oma asukoha menetlusdokumentides märkinud).
9.5.Hageja on kohtule esitanud väljavõtted MTA kütuse käitlemise andmekogust (dtl 86-97), mille alusel saab tuvastada, et hageja on 12. augustil 2023, 17. augustil 2023 ja 25. augustil 2023 deklareerinud kostjale I eriotstarbelise diislikütuse müügi ja veo ning kostja I vastuvõtu otsus on olnud: võtan vastu lähetatud kogustes ja mõõtühikus (dtl 88, 92, 96). Väljavõtetelt nähtuv kütuse kogus, liik, sõiduki registreerimismärk ja ladustamise koht kattuvad veokirjadel ja arvetel märgituga.
9.6.Kohus on eeltoodut hinnates seisukohal, et kohtule esitatud veokirjad koos GPS andmete ja MTA kütuse käitlemise andmekogu andmetega tõendavad, et hageja andis kostjale I arvetel märgitud kütuse kostjale I üle ning tegi võimalikuks omandi ülemineku kostjale I vastavalt 12. augustil 2023, 17. augustil 2023 ja 25. augustil 2023. Asjaolu, et kostja I võttis kütuse vastu, kinnitab ja tõendab ka kostja I / kostja II edasine käitumine ning suhtlus hagejaga.
9.7.Hageja poolt esitatud tõenditest ilmneb, et hageja esitas 15. novembril 2024 kostjale I ja kostjale II kohustuse täitmise nõude (dtl 13-16), milles palus võlgnevuse 24 371,35 eurot (põhinõue 12 780 eurot + viivis 11 591,35 eurot) tasuda 14 päeva jooksul alates nõudekirja saamisest. Hageja esindaja ja kostja I seadusliku esindaja W.T (kes on ühtlasi ka käendaja ehk kostja II) e-kirjavahetusest (dtl 17-19) nähtub, et W.T sai hageja 15. novembri 2024 nõudekirja kätte ning ei esitanud sellele sisulisi vastuväiteid. W.T avaldas
4.detsembri 2024 e-kirjas hageja esindajale, et ta tahab tasuda, aga hetkel ei ole vahendeid (dtl 18).
9.8.28. mail 2024 sõlmisid hageja ja kostja I kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks (dateeritud
10.mail 2024, kostja I seadusliku esindaja poolt allkirjastatud 28. mail 2024, dtl 63-65). Kokkuleppe kohaselt tasub kostja I hagejale põhivõla 12 780 eurot hiljemalt 31. augustiks 2024. Kokkuleppe lisaks on ülevaade võlgnevusest, milles on viidatud samadele 12. augusti 2023, 17. augusti 2023 ja 25. augusti 2023 arvetele nr 00915523VL, 009529-23VL ja 010055-23VL (dtl 65). Vaidlust ei ole, et kostja I kokkulepet ei täitnud.
9.9.Lisaks eeltoodule tegi kostja I seaduslik esindaja / käendaja 9. jaanuaril 2025 hageja esindajale e-kirja teel pakkumise võla tasumiseks ning viitas seal samadele arvetele nr 5
009155-23VL, 009529-23VL ja 010055-23VL (dtl 66). Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja I uuele kokkuleppele ei jõudnud.
9.10.Mõistlikult võttes ei oleks kostja I e-kirjavahetuses hagejaga oma võlga tunnistanud ega võla tasumise kokkulepet sõlminud, kui ta ei oleks hagejalt kütust saanud. Kui kostja I tegelikkuses hagejalt üldse kütust ei saanud, oleks loogiline arvata, et kostja I koheselt ka hagejale teatas, et temale esitatud arved on alusetud. Kostja I seda ei teinud, vaid vastupidiselt tunnistas maksekohustust ja tekkinud võlga. Kohtu hinnangul on seega veenvalt tõendamist leidnud, et kostja I sai tegelikkuses arvetel märgitud kauba kätte. Asjaolu, et kostja I väidetavalt ei suuda tuvastada, kelle allkirjad on veokirjadel, ei oma tähtsust.
10.Kostjal I tekkis seega müügilepingu nr H21/058 alusel temale väljastatud arvete tasumise kohustus. Arvete tasumise tähtaeg on möödunud ning need on sissenõutavad. Kuna kostja I arveid pole tasunud, on ta sellega rikkunud oma lepingulist kohustust kauba eest tasuda. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab õiguskaitsevahendina võlausaldaja õiguse nõuda kohustuse täitmist. Kostjal I tuleb seega hagejale tasuda arvete nr 009155-23VL, 009529-23VL ja 010055-23VL alusel tekkinud põhivõlg 12 780 eurot (2880 + 4939,80 + 4960,20).
11.Kostjal I on hageja ees ka viivise võlg. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 esimene lause). Lepingu punktis 4.2. leppisid hageja ja kostja I kokku, et kui ostja viivitab müüjalt saadud kauba eest tasumisega, on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,25% päevas tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Lepingu punkti 5.1. järgi muutus 12. augusti 2023 arve nr 009155-23VL summas 2880 eurot sissenõutavaks alates 11. novembrist 2023. Hagiavalduse esitamise, s.o 13. detsembri 2024 seisuga oli viivise võlg 399 päeva eest arvestusega 0,25% päevas arve summalt 2872,80 eurot.
17.augusti 2023 arve nr 009529-23VL summas 4939,80 eurot muutus sissenõutavaks alates 16. novembrist 2023. Hagiavalduse esitamise, s.o 13. detsembri 2024 seisuga oli viivise võlg 394 päeva eest arvestusega 0,25% päevas arve summalt 4865,70 eurot.
25.augusti 2023 arve nr 010055-23VL summas 4960,20 eurot muutus sissenõutavaks alates 24. novembrist 2023. Hagiavalduse esitamise, s.o 13. detsembri 2024 seisuga oli viivise võlg 386 päeva eest arvestusega 0,25% päevas arve summalt 4786,59 eurot. Kostja I viivise võlg hageja ees oli 13. detsembri 2024 seisuga kokku 12 525,09 eurot (2872,80 + 4865,70 + 4786,59). Hageja on ise nimetanud viivisvõla summaks 13. detsembri 2024 seisuga kokku 12 485,95 eurot (viivisearvestus, dtl 20-21). Kuna kohus ei saa ületada haginõude piire, lähtub kohus hageja poolt nimetatud viivisvõla summast. Kostja I viivisvõla suurus hageja ees on seega 12 485,95 eurot.
12.Kostjad esitasid kohtule taotluse viivise vähendamiseks VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. Kostjad leiavad, et hageja nõutud viivis määras 0,25% päevas, st 91,25% aastas, on ebamõistlikult suur, kuivõrd ületab seadusejärgset viivisemäära ca 9 korda. Kostjad leiavad, et mõistlik suurus oleks seadusjärgne, st VÕS § 113 lg 1 järgse viivisemääraga arvestatud viivis. Tulenevalt VÕS § 162 lõikest 1 võib kohus ebamõistlikult suurt viivist vähendada mõistliku suuruseni, arvestades kohustuse täitmise ulatust võlgniku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ning lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostjad ei ole 6
vaatamata kohtu selgitustele (dtl 79-80, p 11) toonud kohtu ette asjaolusid lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju, lepingupoole õigustatud huvi, lepingupoolte majanduslikku seisundi ja muu kohta, mis võimaldaks kohtul diskretsiooni rakendades kaaluda võlgniku ja võlausaldaja huve. Kostjad tuginevad pelgalt viivise määrale, mis kostjate hinnangul on ebamõistlikult kõrge. Samas jätavad kostjad tähelepanuta, et hageja ja kostja I on müügilepingut nr H21/058 sõlmides ise sellises viivisemääras kokku leppinud. Lepingu sõlmimine sellise viivisemääraga oli kostja I vaba tahe. Kohtule nähtub, et hageja nõuab viivise väljamõistmist hagiavalduse esitamise seisuga ning seda summas (12 485,95 eurot), mis ei ületa põhivõlga (12 780 eurot). Kohtule nähtub, et kostja I ei ole arvete nr 009155-23VL, 009529-23VL ja 010055-23VL tasumiseks teinud ühtki makset, st arved on täielikult tasumata alates novembrist 2023. Seejuures on hageja kohtueelselt teinud pingutusi võlgnevuse kättesaamiseks, on esitanud nõudekirja (sh nõudnud ka viivist) ja on teinud kostjaga I võla tasumise kokkuleppe, kuid kostja I siiski kokkulepet ei täitnud. Ka kohtumenetluse kestel ei ole kumbki kostja näidanud üles vähimatki tahet oma maksekohustust täita. Viivise summa ei ole seega kasvanud seetõttu, et hageja oleks nõude maksmapanemisel olnud tegevusetu. Kostja pole kirjeldanud ega tõendanud lepingupoolte majanduslikku seisundit, mis annaks kohtule alust leida, et nõutud summas viivise väljamõistmise korral oleks selle tasumine kostjale I / kostjale II ülejõukäiv. Kohus leiab seega, et kostjate taotlus viivise vähendamiseks ei ole põhjendatud. Kohus viivist ei vähenda.
13.Vastavalt käenduslepingu (dtl 11-12) punktidele 1. ja 2. vastutab kostja II käendajana solidaarselt kostjaga I hageja ja kostja I vahel sõlmitud müügilepingust nr H21/058 tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Tulenevalt VÕS § 142 lõikest 2 vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingus ei ole pooled kokku leppinud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Järelikult vastutab kostja II lepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest kostjaga I solidaarselt ning seda nii põhivõla kui viivise osas kokkulepitud vastutuse ülempiiri 40 000 euro ulatuses. Lähtudes käenduslepingu punktidest 1. ja 2. vastutab kostja I ainult müügilepingust nr H21/058 tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest. Kohtule esitatud arvetelt nr 00915523VL, 009529-23VL ja 010055-23VL ei nähtu millise lepingu alusel on arved esitatud. Hageja väitel müüs hageja kostjale I eriotstarbelist diislikütust ainult müügilepingu nr H21/058 alusel. Kostjad ei esitanud hageja sellisele väitele vastuväiteid. Kumbki kostja pole menetluses väitnud, et hageja ja kostja I vahel oleks sõlmitud veel mõni müügileping peale müügilepingu nr H21/058. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja ja kostja I olidki sõlminud vaid ühe müügilepingu, puudub vajadus arvele lepingu numbri märkimiseks. Kostja I seaduslik esindaja ja kostja II (käendaja) on sama isik. Kui kostja II sai kätte hageja kohtueelse nõudekirja 15. novembrist 2024, ei pöördunud ta hageja poole küsimusega, millise lepingu alusel on arved esitatud. Kui kostjal II oleks olnud põhjus arvata, et arved on väljastatud mõne teise lepingu alusel, oleks ta mõistlikult võttes pidanud seda hagejale pärast nõudekirja saamist koheselt väljendama. Kostja II seda ei 7
teinud. See annab alust arvata, et kostja II teadis niigi, et arved on esitatud müügilepingu nr H21/058 alusel. Kostja II hakkas väitma, et ta ei tea, millise lepingu alusel arved on väljastatud, alles kohtumenetluses pärast hagiavalduse kättesaamist, mil ka kostja I võttis menetlusliku positsiooni hagile täielikult vastu vaielda ning kõike eitada. Kohus on seega seisukohal, et kostja II vastutab käendajana arvete nr 009155-23VL, 009529-23VL ja 010055-23VL tasumata jätmise tõttu hageja ees solidaarselt kostjaga I ning seda nii põhivõla kui viivise osas.
14.Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kostjalt I ja kostjalt II tuleb VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 208 lg 1, § 142 lg 1, 2 ja § 145 lg 1 alusel solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 12 780 eurot ja hagiavalduse esitamise hetke seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 12 485,95 eurot, kokku 25 xx,95 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda.
16.Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 128-131) kohaselt on hageja menetluskuluks: tasutud riigilõiv summas 1400 eurot ja hageja lepingulise esindaja õigusabi kulu 17 tunni 30 minuti eest summas 2450 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 3850 eurot. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu hind on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on käibemaksukohustuslane.
17.Riigilõiv 1400 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi põhjendatud menetluskulu.
18.Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlakstegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-3916). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt oli tema esindaja ajakulu järgmine: 1) 13. detsember 2024: hagiavalduse koostamine, kliendiga nõupidamised, tõendite kogumine ja järjestamine, kohtusse esitamine – 5 tundi; 2) 10. jaanuar 2025 – 17. jaanuar 2025: kompromissiläbirääkimised kostjatega – 1 tund; 3) 9. aprill 2025 – 10. aprill 2025: kohtumäärustega tutvumine, kostjate taotluse analüüs, hageja seisukoha koostamine, kohtusse esitamine – 1 tund; 4) 13. mai 2025 – 16. mai 2025: kohtumäärustega tutvumine, kostjate vastuse ja tõendite analüüs, hageja seisukoha koostamine, tõendite kogumine ja komplekteerimine, kohtusse esitamine – 4 tundi; 5) 19. veebruar 20xx –25. veebruar 20xx: hageja seisukoha koostamine, tõendite komplekteerimine, kohtusse esitamine – 4 tundi; 6) 20. mai 20xx: kohtumäärusega tutvumine, hageja täiendavate tõendite komplekteerimine, esitamine kohtusse – 1 tund; 7) 21. aprill 20xx – 19. mai 20xx: kohtumäärustega tutvumine, kostjate vastuväitega tutvumine, hageja menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine – 1 tund 30 minutit. Kohtu hinnangul ei sisalda hageja lepingulise esindaja poolt välja toodud ajakulu üleliigseid toiminguid ning märgitud ajakulu vastab vaidluse mahule. Kohus peab hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 140 eurot ilma käibemaksuta on arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud õigusabi osutaja, s.o advokaadi tunnitasu määrale. Kohus peab juristi kvalifikatsiooni puhul põhjendatuks 8
tunnitasu määraks 120 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 2100 eurot (17 tundi 30 minutit x 120 eurot), mis jääb solidaarselt kostjate kanda.
19.Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 3500 eurot (1400 + 2100).
20.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marian Miilaste kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.