lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-99-3\1

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 13.03.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
1-99-3\1
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
13.03.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
882
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.märts 2006.a, Tartu

Kriminaalasja number

1-99-03 (98292624)

Kohtukoosseis

kohtunik Donald Kiidjärv

Kohtuistungi sekretär

Liili Kalamees

Kriminaalasi

Prokurör

1.J.M-i süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi kokkuleppemenetluses;
2.S.M-i KrK § 139 lg 2 p 1 ja 3 järgi kokkuleppemenetluses; Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marju Persidskaja

Süüdistatavad

1.J.M Eesti Vabariigi kodanik; töökoht: FIE raamatupidaja; tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta alates 25.11.1998 (tl 55, 56); karistatus: korduvalt karistatud (vt karistatuse õiend tl 194-195). Kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok.
2.S.M Eesti Vabariigi kodanik; töökoht: Soomes; tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta alates 18.01.1999 (tl 60, 61); karistatus: korduvalt karistatud (vt karistatuse õiend tl 190-193). Kaitsja vandeadvokaat Kalju Kuusmaa.

RESOLUTSIOON

1.Süüd i tunnis tad a J.M KrK § 139 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi ja mõi st a ka ris tus eks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, so 5000 krooni riigituludesse.

Tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS §-de 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 ja 189 lg 2 alusel mõista J.M-ilt välja menetluskulu järgmiselt:  sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni.

2.Süüdi tunni st ad a S.M KrK § 139 lg 2 p 1 ja 3 järgi ja mõ is ta ka ris tus eks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, so 5000 krooni riigituludesse. Tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS §-de 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 ja 189 lg 2 alusel mõista S.M-ilt välja menetluskulu järgmiselt:  sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni. Kohtuotsuse vabatahtliku täitmise korral on menetluskulu võimalik tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017, Tartu Maakohtu viitenumber 2800049874. Juhul, kui süüdimõistetu ei esita kohtule dokumente (dokumendile märkida kriminaalasja number ja mille eest ning kes ja kelle nimel on tasunud), millest nähtuks menetluskulu vabatahtlik hüvitamine, tuleb süüdimõistetul kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15. peatüki sätetele. Kokkuleppe sisu Lihtmenetluse kokkulepe sõlmiti selle kohta, et tõendamist on leidnud, et J.M pani toime KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. J.M-ile on esitatud süüdistus selles, et tema: öösel 28-29.10.1998.a., isikuna, kellel on karistatus KrK § 141 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest kustumata, grupis koos S.M, ukselukkude lõhkumise teel, tungis Tartus Jaamamõisa garaažikompleksis asuvasse P poolt rendile võetud garaaži ning salaja varastas sealt viimasele kuuluvad 200 pakki kohvi Gevalia hinnaga a’ 47 krooni, so kokku kovhi 9400 krooni ulatuses ja OÜ-le Faloona kuuluvat 60 pakki kohvi Chios hinnaga a’ 38 krooni, so kokku kohvi 2280 krooni ulatuses. Vargusega on tekitatud P kahju 9400 krooni ja OÜ-le Faloona 2280 krooni. Sellega pani J.M toime KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vara salajase varguse, isikute grupis, isiku poolt, kes on varem toime pannud KrK § 141 ettenähtud kuriteo, mis oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega. KrK §-s 139 lg 2 p 1, 2, 3 ette nähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus J.M-ile karistuseks rahalist karistust 100 (ükssada) päevamäära, so 5000 krooni riigituludesse. Lihtmenetluse kokkulepe sõlmiti selle kohta, et tõendamist on leidnud, et S.M pani toime KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. S.M esitatud süüdistus selles, et tema: öösel 28-29.10.1998.a. grupis koos J.M, ukselukkude lõhkumise teel, tungis Tartus Jaamamõisa garaažikompleksis asuvasse P poolt rendile võetud garaaži ning salaja varastas sealt viimasele kuuluvad 200 pakki kohvi Gevalia hinnaga a’ 47 krooni, so kokku kovhi 9400 krooni ulatuses ja OÜ-le Faloona kuuluvat 60 pakki kohvi Chios hinnaga a’ 38 krooni, so kokku kohvi 2280 krooni ulatuses. Vargusega on tekitatud P kahju 9400 krooni ja OÜ-le Faloona 2280 krooni. Sellega pani S.M toime KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vara salajase varguse, isikute grupi poolt, mis oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega. KrK §-s 139 lg 2 p 1, 3 ette nähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus S.M-ile karistuseks rahalist karistust 100 (ükssada) päevamäära, so 5000 krooni riigituludesse. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kohtualuste, nende kaitsjate ja prokuröri vaheline kokkulepe on sõlmitud KrMS §-de 239-245 sätteid järgides. Kohus on veendumusel, et kohtualused on kokkuleppe sõlminud oma tõelise tahte kohaselt. Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks mõista kohtualustelt KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskuluna välja sundraha, mis tulenevalt KrMS § 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o 4500 krooni. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.