Kohtulahend

autokummi, valanud peale bensiini ning kõik selle põlema süüdanud. Süüdistatav L.F tunnistas, et selle natukese, mis RK järele jäi, mattis ta maha. Süüdistatav L.F põhjendas oma tegu sellega, et ta tahtis ennast kaitsta, samuti tahtis ta, et R K noa ära paneks. Süüdistatav L.F väitis, et oleks ta viinapudeli R K kätte andnud, poleks midagi olnud. Süüdistatav L.F ei rääkinud ise kohtuistungil sellest, et R K oleks olnud ka kahvel käes. Alles prokuröri küsimuse peale, et kas mingi kahvel ka käigus oli, vastas süüdistatav L.F, et teises käes oli R Kkahvel. Süüdistatav L.F on kohtueelsel menetlusel 07.06.2005 (tl 51-52) ülekuulatuna kahtlustatavana kaitsja juuresolekul öelnud, et 14.04.2005 õhtul võtsid nad koos R K kodus napsu, kusjuures neil oli ostetud kaks pooleliitrist pudelit Laua viina. Süüdistatav L.F on öelnud, et R K oli parajalt purjus ja sõimas teda umbes paarkümmend minutit roppude sõnadega. Süüdistatav L.F kinnitas, et R K sõimamisest sai tal hing täis, ta vihastas R K peale, läks kööki, võttis pliidi kõrvalt seinalt kirve ja tuli köögist tagasi teise elutuppa, kus nad elasid ja viina võtsid. Süüdistatava L.F-i väitel seisis R K püsti toa ukselt vaadatuna otsaseina ääres vasakul asuva diivanvoodi ees. Süüdistatav L.F tunnistas, et tema läks kirves käes R K juurde ja küsis, et kas annan ning R K vastas, et anna kui tahad ja jätkas tema sõimamist. Süüdistatav L.F võttis omaks, et tõstis kirve pea kohale ja lõi R K kirvesilmaga lagipähe. Süüdistatava L.F-i sõnul oli R K vajunud löögi tagajärjel kokku, kukkudes diivanvoodi kõrval seisva kapi ette põrandale. Süüdistatava L.F-i väitel oli R Kpeast kõvasti verd jooksnud. Süüdistatav L.F tunnistas, et kuna R K ei hinganud, siis sai ta aru, et viimane on surnud. Süüdistatav L.F kinnitas, et R K laiba lohistas ta sauna kõrval kasvava kuuse juurde, kuhu see jäi ööseks. Süüdistatav L.F tunnistas, et põletas R K laiba 15.04.2005 päeval, kuhjates R K laiba peale ühe veoauto kummi, tilgutades autokummile bensiini ja süüdates selle tikuga põlema. Süüdistatav L.F avaldas, et laibast järele jäänu, kahe labida jagu, mattis ta läheduses asuva vanaraua hunniku juures maa sisse. Kannatanu E E kinnitas kohtuistungil, et R K oli tema ema. Kannatanu E E avaldas, et ta oli kolme aastane, kui ema nende juurest ära läks. Kannatanu E E sõnul oli isa neile hiljem rääkinud, et ema seikles ringi, vahetas mehi ning tal oli ka alkoholiga probleeme. Kannatanu E E tunnistas, et nägi oma ema viimati 1985. aastal. Kannatanu E E väitel oli tema ema kõhn ja väikest kasvu. Kannatanu E E kinnitas, et temalt võeti ekspertiisimaterjali DNA ekspertiisi jaoks. Kannatanu E E soovis, et talle hüvitataks Rakvere politseiosakonda sõiduks ostetud bensiiniraha summas 180 krooni, millise kulutuse tegemist on ta kohtueelsel menetlusel (tl 41) ka dokumentaalselt tõendanud. Tunnistaja R S kinnitas kohtuistungil, et R K oli olnud aastapäevad L.F-i juures, kes elas temast 5-6 km kaugusel. Tunnistaja RS väitel telliti teda sõitma, kui R K käis xxxxxx pensioni järel. Tunnistaja R S ütlustest nähtub, et kui RK sai pensioni kätte, siis osteti xxxxxx mingist korterist samakat, joodi ja kisuti. Tunnistaja R S väitel kiskusid L.F ja R K omavahel kogu aeg, sest kord olid ühel silmad sinised, kord teisel. Tunnistaja R S teada olid L.F vahel küünejäljed näol. Tunnistaja R S jäi kohtuistungil oma kohtueelsel menetlusel (tl 47) antud ütluste juurde, et L.F , kes oli tugevasti purjus, oli öelnud talle ja A K, et tappis R K ja põletas ära, kusjuures põletamiseks olevat ta kasutanud autokummi. Tunnistaja R S ütlustest samas nähtub, et L.F keeldus tema pealekäimisele vaatamata põletamiskohta ette näitamast, ehkki tema oli ostnud kaks pudelit viina ja L.F oli lubanud põletamiskohta näidata.

Tunnistaja Ü K kinnitas kohtuistungil, et L.F on tema isa. Tunnistaja Ü K avaldas, et teab R K 2003.a. lõpust, kui nad L.F-iga tuttavaks said. Tunnistaja Ü K sõnul oli R K kõhna kehaehitusega ja isast tunduvalt väiksem. Tunnistaja Ü K väitel armastasid nii L.F kui ka R K alkoholi, sealjuures joodi praktiliselt iga päev ja kakeldi. Tunnistaja Ü K sõnul on ta näinud L.F kriimustusi. Tunnistaja Ü K teadis juhust, kui kodu lähedal tulid R S ja L.F neile vastu ning R S ütles, et läheb L.F-i juurde, et L.F näitab, kuhu ta naise mattis. Tunnistaja Ü K väitis, et tema oli L.F-i käest küsinud, kuhu ta dokumendid pani ning L.F oli öelnud, et põletas need koos laibaga ära. Tunnistaja Ü K sõnul oli L.F temale rääkinud, et neil tekkis tüli ja ta oli R K kirvega maha löönud. Tunnistaja Ü K teada oli L.F löönud R K kirvega kaks korda, sest R K oli L.F-i eelnevalt kahvliga torganud. Tunnistaja Ü K sõnul oli L.F jätnud ööseks laiba esikusse, päeval pannud laiba lõkkeplatsile kummide vahele, valanud bensiiniga üle ja pannud põlema. Tunnistaja P S kinnitas kohtuistungil, et L.F on tema isa. Tunnistaja P S väitel oli RK väikest kasvu ja õbluke naisterahvas. Tunnistaja P S sõnul armastasid nii L.F kui ka R K alkoholi, kusjuures joodi nii kaua kuni pensionist jätkus. Tunnistaja P S väitel oli L.F temale öelnud, et R K läks minema. Süüdistatav L.F on kohtueelsel menetlusel ja kohtuistungil andnud sisult vastukäivaid ütlusi. Süüdistatav L.F ei ole kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna kahtlustatavana ning ütluste olustikuga seostamisel öelnud seda, et R Koleksid nuga ja kahvel käes olnud ning et viimane oleks noaga vehkinud. Kui R K tõepoolest oleks nuga käes olnud ja ta oleks sellega vehkinud, siis oleks süüdistatav L.F sellest politseile ka kohe rääkinud. Tunnistajaid, kes oleksid kuriteosündmust vahetult pealt näinud, kriminaalasjas ei ole. Samas on süüdistatav L.F alkoholijoobes olles ise asjast nii tunnistaja R S kui ka tunnistaja Ü K rääkinud. Tunnistaja ÜK avaldas süüdistatav L.F, et R K oli teda eelnevalt kahviga torganud. Süüdistatav L.F ei ole kohtueelsel menetlusel ega kohtuistungil väitnud seda, et R K oleks teda eelnevalt kahviga torganud. Kohtu arvates tahab süüdistatav L.F kohtuistungil antud ütlustega oma käitumist tagantjärele õigustada. Kuna süüdistatav L.F ei osanud kohtuistungil põhjendada, miks ta ei ole kohtueelsel menetlusel rääkinud asjast nii nagu kohtuistungil, loeb kohus tõepärasteks süüdistatava L.F-i kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana antud ütlused. Isegi sellisel juhul, kui lugeda süüdistatava L.F-i kohtuistungil antud ütlused tõesteks, ei saaks R K käitumist süüdistatava L.F-i suhtes käsitada vahetu või vahetult eesseisva õigusvastase ründena süüdistatava L.F-i mõnele õigushüvele, mille kaitseks oleks süüdistataval L.F olnud õigus kasutada hädakaitset. Kohtu arvates oli tegemist tavapärase alkoholi tarvitamise käigus tekkinud tüliga, mida sageli selles peres ette tuli ning R K käitus süüdistatavat L.F-i roppude sõnadega sõimates nii, nagu ta sellistes situatsioonides oli varemgi käitunud. Süüdistatava L.F-i süü temale esitatud süüdistuses loeb kohus tõendatuks veel: - sündmuskoha vaatlusprotokolliga 06.06.2005, sinna juurde kuuluvate fototabelitega, skeemiga (tl 7-23) ning videosalvestisega, millistest nähtub, et x vallas x külas asuva xx talu sauna uksepoolse külje vasakust servast diagonaalis 15 m kaugusel kasvab üksik jäme kuusk. Kuusest ca 1 m aida poole kuivanud okste ja toorpuidu okste hunnik. Okste eemaldamisel tuleb nähtavale ümarjas lõkkease läbimõõduga kuni 1,2 m. Lõkkeasemes asetsevad kaootiliselt söestunud konditükid, üksikud roiskunud kollakaspruuni värvi lihaskude meenutavad tükid, millede sees on vaglad, üksikud autorehvi tükid ja rehvi traatvõrgud. Talumaja välisuksest tulles koridor mõõtmetega 2

-

-

x 2 m. Koridori otsaseinas paremal uks kööki. Köögiukse kõrval vasakul koridori ja köögi vahelise seina prakku torgatud puuvarrega kirves. Talumaja teise elutoa otsaseinas akna all asuva diivanvoodi seljatoe punakast riidest kattematerjalil verekahtlased määrdumised. Diivanvoodi istmeosa keskosal ja esiserval ebakorrapärase kujuga verekahtlased määrdumised. Diivanvoodil olnud riidest diivanikattel verekahtlane määrdumine. Diivanvoodi ees, eriti diivanvoodi vasaku külje (kapipoolse külje) esisel põrandaosal ja riidekapi ees verekahtlane määrdumine. Diivanvoodi vasakpoolse käetoe riidest kattematerjaliga kaetud esiserval ja istmeosal sama käetoe juures verekahtlane määrdumine. Diivanvoodi kõrval asuva kahe uksega riidekapi mõlema ukse alumisel poolel kaootiliselt paiknevad vereplekid, mida on eriti rohkesti uste alaservade juures. Vereplekke on ka kapi ees põrandal ja koridori viiva ukse alaservas ca 15 cm kõrgusel. Diivanvoodi kõrval asuva tugitooli istmeosa esiserval verekahtlane määrdumine. Sama tugitooli ees põrandal verekahtlased plekid. Tugitooli kõrval otsaseina ja parema välisseina vahelises nurgas põrandal paar musta värvi nahast pika säärega kantud naiste talvesaapaid. Sündmuskohalt võeti kaasa pakend konditükkidega, kirves, diivanikate, paar naistesaapaid ning pakendid, milles proovid verekahtlaste määrdumistega. L.F-i ütluste olustikuga seostamise protokolliga 07.06.2005 (tl 55-56) ning videosalvestisega selle kohta. DNA ekspertiisiaktis nr GE-1549-05/3800 09.08.2005 sisalduva eksperdiarvamusega (tl 29-31), et diivanvoodi seljatoelt (verejälgedest nr 1,2,3), istmeosa keskelt ja esiservalt, kapi eest põrandalt, koridoripoolselt kapi ukselt, toa ja koridori vaheliselt ukselt ning kirvesilma paremalt poolt DNA analüüsiks võetud proovidest (sisaldasid läbiviidud eeltestide alusel verd) määratletud DNA profiilid on omavahel kokkulangevad ja osutavad potentsiaalselt samalt naiselt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangevad ühegi DNA andmekogus eelnevalt talletatud DNA profiiliga. Diivanikattelt DNA analüüsiks võetud proov (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd) on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas on selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel võimalik eristada peamist DNA profiili, s.t. DNA profiili, mis pärineb isikult, kelle DNA-d on selles segaproovis enam. See peamine DNA profiil osutab naiselt pärinevale bioloogilisele materjalile ja on kokkulangev eelnevalt mainitud DNA profiiliga. DNA ekspertiisiaktis nr GE-2768-05/6517 11.10.2005 sisalduva eksperdiarvamusega (tl 37-38), et DNA analüüsi tulemuste alusel varasema ekspertiisi käigus (ekspertiisiakt nr GE-1549-05/3800) analüüsitud proovid verejäljest nr 1 ja verejäljest nr 2 saavad suure tõenäosusega kuuluda Enn Eeriksoo bioloogilisele emale.

Süüdistatav L.F , lüües kirvesilmaga R K lagipähe, realiseeris KarS § 113 objektiivse külje. Tunnistamaks isikut süüdi KarS § 113 järgi, tuleb lisaks kausaalseosele teo ja tagajärje vahel tuvastada, et teo toimepanija tegutses saabunud tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 27.03.2001 otsuses nr 3-1-1-28-01 (RT III 2001, 11, 119) märkinud, et tapmine on nn suvalise teokirjeldusega koosseis – surma põhjustavana tuleb käsitada iga tegu, mille isik toime pani ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus seoses. Põhjuslik seos süüdistatava L.F-i käitumise ja saabunud tagajärje, s.o. RK surma vahel on vaieldamatult olemas, sest vaadeldav tegu oli tagajärje saabumise eeldus ehk teiste sõnadega ilma selle teota poleks tagajärge saabunud. Lüües endast väiksemat õblukest naisterahvast kirvesilmaga lagipähe, s.o. elutähtsate organite piirkonda, on tavalise mõistliku elukogemuse pinnalt ette nähtav, et selline käitumine võib kaasa tuua ka kõige raskema tagajärje, s.o. surma. Kohus leiab, et süüdistatav L.F

pani talle süüksarvatava teo toime kaudse tahtlusega, sest kaudse tahtluse puhul isik ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Süüdistatava L.F-i poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel õigesti KarS § 113 järgi kvalifitseeritud, sest süüdistatav L.F tappis teise inimese, s.o. Reet Kadakase. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava L.F-i karistust kergendab süü osaline tunnistamine, tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leia. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, süüdistatava L.F-i isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat L.F-i on varem karistatud surma põhjustamise eest ettevaatamatuse tõttu, kuid tema karistatus on kustunud. Süüdistatavat L.F-i ei ole väärtegude eest karistatud. Kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr 12/51 15.08.2005 (tl 59-62) on eksperdid andnud arvamuse, et L.F ei esine vaimuhaigust, nõrgamõistuslikkust ega nõdrameelsust, temal esineb sõltuvus alkoholist. Temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal ei esinenud L.F psüühikahäireid, mis oleksid hõlmatavad määratlusega raske psüühikahäire ning ta ei olnud sellises erilises emotsionaalses seisundis, mis oleks piiranud tema võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust, s.h. nende keelatusest arusaamiseks ja oma käitumise juhtimiseks. L.F oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis. Käesoleval ajal ei ole L.F oma psüühilise tegevuse poolt takistusi ümbrusest arusaamiseks, oma käitumise juhtimiseks ning temale süüksarvatava teo laadi ja tähenduse mõistmiseks. L.F on võimeline osalema uurimistoimingutel, esinema kohtus ja kandma karistust. Temal esinev sõltuvus alkoholist ei põhjusta psüühika- ega käitumishäireid kontrollitud keskkonnas. KarS § 113 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Kohus leiab, et süüdistatavat L.F-i võib toimepandud kuriteo eest karistada sanktsiooni alammäära lähedase vangistusega, sest sellise karistusega on võimalik saavutada karistuse eesmärke süüdistatava L.F-i, kui kõrges eas isiku suhtes. Kannatanu E E on esitanud tsiviilhagi summas 180 krooni. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub süüdistatavalt L.F-ilt välja mõistmisele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus leiab, et süüdistatavale L.F-ile , kes on pensionär, käib kõigi menetluskulude hüvitamine ilmselt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisitasud summas 20 903.50 krooni riigi kanda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada L.F KarS § 113 järgi ning karistuseks mõista 7 (seitse) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

Tõkend – vahistamine jätta L.F-i suhtes muutmata ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 07.06.2005. Välja mõista L.F-ilt (elukoht xxxxxxxx, viibib kinnipidamiskohas) 180 (ükssada kaheksakümmend) krooni E E (elukoht xxxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista L.F-ilt (elukoht xxxxxx, viibib kinnipidamiskohas) menetluskuluna sundraha 7500 (seitse tuhat viissada) riigituludesse.

krooni

KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista L.F-ilt (elukoht xxxxxxxx talu, viibib kinnipidamiskohas) menetluskuluna kannatanule KrMS § 178 kohaselt makstud summa 201 (kakssada üks) krooni riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 11 328 (üksteist tuhat kolmsada kakskümmend kaheksa krooni, s.h. on käibemaks 18%, s.o. 1728 krooni) krooni v.-adv. Lembit Nirgi määratud korras süüdistatava L.F-i kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista L.F-ilt (elukoht xxxxxxx, viibib kinnipidamiskohas) menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 14 726.40 (neliteist tuhat seitsesada kakskümmend kuus krooni ja 40 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi osavõtu eest kohtueelsest menetlusest ja kohtuistungist. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisitasud summas 20 903.50 (kakskümmend tuhat üheksasada kolm krooni ja 50 senti) krooni riigi kanda. Sundraha ja kannatanule KrMS § 178 kohaselt makstud summa kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900. Kaitsjatasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800074771. Videokassett sündmuskoha vaatluse ja L.F-i videosalvestisega, hoida kriminaalasja juures.

ütluste olustikuga seostamise

Asitõendid – kirves, diivanikate, paar naistesaapaid, millised asuvad kolmes eraldi paberkotis ja DNA ekspertiiside tegemiseks vajalik võrdlusmaterjal pappkastis, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja

võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Eesistuja: Rahvakohtunikud: Ärakiri õige Kohtunik

/allkiri/ /allkirjad/

H. Väinaste K. Koskinen ja Ü. Gaver H. Väinaste

Viru Ringkonnakohus 20.märtsil 2006.a o t s u s t a s:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.