Kohtulahend

1-05-213

katseajaga 3 aastat. Vandeadvokaadid Tatjana Massalina, Vladimir Rogulski, Galina Tšelnokova

Kaitsjad

RESOLUTSIOON

Jätta Narva linnakohtu 12.10.2005 otsus DK süüdimõistmises KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 ja § 199 lg 2 p 4,5,7 järgi , AG süüdimõistmises KarS § 200 lg 2 p 4,7, § 199 lg 2 p 4 järgi muutmata ja nende apellatsioonid rahuldamata. Tühistada Narva linnakohtu 12.10.2005 otsus Igor Senkini süüdimõistmises KarS § 200 lg 2 p 7 järgi täies ulatuses ja saata kriminaalasi I.Senkini suhtes uueks arutamiseks Viru Maakohtu Narva kohtumajale kohtu teises koosseisus. Muuta Igor Senkini suhtes valitud tõkend vahistamine ja vabastada ta vahi alt ning valida tema suhtes tõkendiks elukohast lahkumise keeld. Igor Senkini ja tema kaitsja Vladimir Rogulski apellatsioonid rahuldada osaliselt. Otsus tervikuna 20.01.2006.a.

on

menetluspooltele

kättesaadav

ringkonnakohtu

kantseleis

Otsuse peale võivad pooled esitada kassatsiooni /süüdistatavad AG, Igor Senkin ja DK advokaadist kaitsja vahendusel/ teatades sellest ringkonnakohtule kirjalikult või faksi teel 7 päeva jooksul alates otsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Asjaolud ja menetluse käik

2(6)

1-05-213

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt liideti täielikult mõistetud karistusele Narva Linnakohtu 11.06.2005 otsuse järgi ärakandmata karistus 2 kuud vangistust ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati A.G karistusaja hulka eelvangistusaeg ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2(kaks) aastat 3(kolm) kuud ja 8(kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks 12.10.2005.a. Sama kohtuotsusega tunnistati Igor Senkin süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt liideti mõistetud karistusega täielikult Narva Linnakohtu 10.05.2004 otsuse järgi ärakandmata karistus, s.o. 9 kuud, ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati I.Senkini karistusaja hulka eelvangistusaeg ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2(kaks) aastat 2(kaks) kuud ja 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks 12.10.2005.a. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi DS, RS, RZ, JK, kuid nende suhtes kohtuotsust ei vaidlustatud.

3(6)

1-05-213

Nimetatud tegevusega pani Igor Senkin toime kuriteud, mille kohus kvalifitseeris KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. Sama kohtuotsusega tunnistati DK süüdi selles, et tema ajavahemikus 30.11.2004 kuni 04.01.2005 pani isikute grupis toime 7 röövimise episoodi, mille kohus kvalifitseeris KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi, ja 2 salajase varguse episoodi, mille kohus kvalifitseeris KarS § 199 lg 2 p 4,5,7 järgi. Kokku tekitati nimetatud kuritegudega kahju summas 24 562,20 krooni. Sama kohtuotsusega tunnistati AG süüdi selles, et tema ajavahemikus 13.12,2004 kuni 22.12.2004 pani toime XXX isikute grupis kaks röövimise episoodi, mille kohus kvalifitseeris KarS 200 lg 2 p 4,7 järgi ja samuti XXX 26.01.2005 ühe salajase varguse episoodi, mille kohus kvalifitseeris KarS 199 lg 2 p 4 järgi. Kokku tekitati 10683,60 krooni.

Menetlus Viru Ringkonnakohtus Narva Linnakohtu otsuse peale apellatsiooni esitanud DK palub kergemat karistust. Apellant kahetseb toimepandut ja tunnistab oma süüd täies ulatuses. Sama kohtuotsuse peale apellatsiooni esitanud AG palub kergemat karistust ja võimalust lõpetada õpingud. Apellant leiab, et talle mõistetud karistus on liiga range, ta kahetseb toimepandut. Sama kohtuotsuse peale apellatsiooni esitanud Igor Senkin palub talle mõistetud karistus asendada osaliselt tingimusliku karistusega. Apellant selgitab, et ei ole antud kriminaalasjas nimetatud kuritegusid toime pannud. Kohus on teda süüdi tunnistanud vaid kaassüüdistatavate K, Z ja S ütluste alusel. Sama kohtuotsuse peale apellatsiooni esitanud I.Senkini kaitsja vandeadvokaat Vladimir Rogulski palub tühistada Narva Linnakohtu 12.10.2005 otsus I.Senkini osas tema süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja uue otsusega ta õigeks mõista. Apellant leiab, et kriminaalasja materjalide ja kohtuliku uurimise käigus ei ole tõendatud ei N.S ega D.V ja N.Z episoodides I.Senkini osalus toimepandud röövides. Ringkonnakohtu istungil süüdistatavad D.K, A. G, I.Senkin ja I.Senkini kaitsja advokaat V.Rogulski jäid oma apellatsioonide juurde. Süüdistatava D.K kaitsja advokaat G.T leidis, et mõistetud karistus ei vasta isikule, kuna ta on alaealine ja asjas ei ole tema süüd raskendavaid asjaolusid. Kohus ei arvestanud reaalselt tema puhtsüdamlikku kahetsust. Kaitsja palus rahuldada kaebus. Süüdistatava A.G kaitsja advokaat T.Massalina leidis, et kohtuotsuses kergendavate asjaolude äramärkimine ei näita veel nende arvesse võtmist kohtu poolt. Kohus karistuse mõistmisel oleks pidanud arvestama A.G vähest, passiivset rolli, tema alaealisust ja kahetsust. Süüdistatava I.Senkini kaitsja advokaat V.Rogulski leidis, et Senkini süü episoodis, mis on seotud kannatanu S, ei ole tõendatud, kuna S on andnud ütlusi, et ei suuda teda rünnanud noormehi ära tunda. Samuti 100%- lt ei ole tõendatud, et Senkin osales kannatanute Z ja V röövimises. Kui Senkin oleks võtnud osa antud kuriteos, siis süüdistatavad K ja S ei oleks

4(6)

1-05-213

hakanud talle pakkuma ostmiseks röövimise käigus riisutud telefoni. Kaitsja Rogulski leidis, et Senkin tuleb õigeks mõista. Tsiviilkostja LK, alaealise süüdistatava D.K ema, palus kergendada pojale mõistetud karistust. Tsiviilkostja JM, alaealise süüdistatava A.G ema, andis arvamuse, et poeg on süüdi kuid teda mõjutas kuriteo toimepanemisele K ja ta palus mõista pojale karistus tingimisi. Viru ringkonnaprokuratuuri prokurör G.Blumberg leidis, et G ja K karistusi rohkem kergendada ei ole võimalik. Tuleb arvestada, et nemad ja ka Senkin on varem karistatud ja uued kuriteod on toime pandud katseajal. Senkini osalus kahes röövimises on tõendatud kaassüüdistatavate ütlustega, mis annavad alust väita, et tegemist on kooskõlastatud tegevusega, kus igaüks omas oma rolli. Süüdistatavate kooskõlastatud käitumine mõjutas kannatanuid üle andma oma vara. Prokurör palus jätta otsus muutmata, apellatsioonid rahuldamata. Viru Ringkonnakohtu seisukoht Narva linnakohus, D.K ja A.G karistuse mõistmisel, on juba arvestanud kergendavateks asjaoludeks selle, et nad on alaealised ja kahetsevad toimepandut / kd 5 lk 275/. Vaatamata sellele, et D.K on süüdimõistetud 7-s röövimises ja 2-s salajases varguses, A.G on süüdimõistetud 2-s röövimises ja ühes salajases varguses, neile olid mõistetud praktiliselt minimaalsed karistused – K 4 aastat vangistust, G 3 aastat 3 kuud vangistust /kd 5 lk 264, 266 /. Arvestades ülaltoodut nõustub ringkonnakohus prokuröri arvamusega, et rohkem kergendada K ja G karistusi ei ole võimalik. Süüdistatava Igor Senkini suhtes tuleb otsus tühistada ja saata uueks arutamiseks Viru Maakohtu Narva kohtumajale, kuna tema suhtes otsus ei ole põhjendatud vastavalt KrMS § 312 p1,2 nõutele. Näiteks kohus leiab, et süüdistatav K kirjeldab põhjalikult, kuidas jagunesid nende osad kuriteo toimepanemisel / kannatanu S röövimise episood/ ning mida keegi konkreetselt tegi /kd 5 lk 253, 274,275/ ja viidab kd 2 lk 96-97. Samal ajal kohus ei kirjelda, mida konkreetselt I.Senkin tegi antud kuriteo toimepanemisel. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et (kd 2 lk 96-97) kannatanule DV on äratundmiseks esitatud protokoll, mis ei saa olla tõendiks röövimise episoodis kannatanu S suhtes. Edasi kohus märgib, et vastastamisel kirjeldasid K ja Z/ kd 4 lk 117, 168 / Senkini osavõttu S ründamises / kd 5 lk 275/. Milles seisnes konkreetselt Senkini osavõtt kohus ei ütle ja samuti ei ole kohus andnud mingit hinnangut K ütlustele, kuna viimne räägib, et : „... Igor kannatanu juurde ei astunud“ / kd 2 lk 117 ja 121 /. Ja, mis on veel olulisem, kohus üldse ei ole põhjendanud, mille alusel ta leiab, et K ja Z ütlused Senkini osavõtu kohta antud kuriteos on usaldusväärsed, aga Senkini eitavad ütlused mitte, kuna K ja Z on ise antud asjas süüdistatavad. Edasi kohus märgib otsuses, et kuriteoepisoodis, mis on seotud kannatanute Z ja V, tõendavad Senkini süüd JK ütlused / kd 2 lk 108-109/, kannatanu Z ütlused / kd 2 lk 153 /. Mõlemad kinnitavad Senkini osa röövimises / kd 5 lk 275 /. Ringkonnakohus märgib, et kohus uuesti ei kirjelda konkreetselt, millised K ütlused kinnitavad Senkini osavõttu kannatanute Z ja V röövimises. K ütlustest jääb üldse arusaamatuks, kelle kohta konkreetselt K annab ütlusi. Kannatanu Z ütlustest ei nähtu, et nende röövimisest võttis osa Senkin, kohus antuid Z ütlusi ka ei kommenteeri. Edasi kohus märgib, et K oma ütlustes ning ütluste olustikuga seostamisel, on kinnitanud Senkini osavõttu Z ja V röövimises / kd 5 lk 275 /. Kohus viitab põhjendustes kd 3 lk 33-34 ja

5(6)

1-05-213

k 4 lk 4 . Samal ajal kohus jätab üldse tähelepanuta K ütlused, mis on antud vastastamisel Senkiniga / kd 4 lk 118/ja milliste järgi on raske öelda, et Senkin võttis osa Z ja V röövimises. Antud osas otsus samuti ei ole motiveeritud. Ringkonnakohus märgib, et kannatanud Z ja V on algusest peale rääkinud, et neid röövisid kolm inimest, süüdi aga on mõistetud neli süüdistatavat. Kannatanutele V ja Z ei ole esitatud Senkinit äratundmiseks. Selles osas on otsus jäetud samuti motiveerimata. Otsuse lugejale jääb arusaamatuks kes ja mida on konkreetselt teinud Z ja V röövimisel. Ja kui kohus on leidnud, et antud röövimises osales Senkin, siis ta oleks pidanud põhjendama, või näitama ära oma otsuses, millised kuriteo objektiivsed tunnused on Senkini tegudes. Ringkonnakohus otsuses veel kord rõhutab, et kriminaalasja tõendite loetelu ei saa olla otsuse põhjenduseks ja kuna see on KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaselt oluline kriminaalmenetlusõiguse normide rikkumine, siis otsus Senkini suhtes tuleb täielikult tühistada ja saata asi uueks arutamiseks uuele kohtukoosseisule. Samuti ringkonnakohus leiab, et Senkini osas tuleb muuta tema suhtes valitud tõkendit, milleks on vahistamine, kuna linnakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, et teda oleks olnud otstarbekas vahi all pidada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §§-dest 337 lg 1p 1, 338 p 3, 339 p 7,8, 341 lg 1, 342, 343 lg 1, 344 lg 3 p 2, 345 lg 1,2 kuulub Narva Linnakohtu otsus A.G ja D.K suhtes muutmata ja I.Senkini osas tühistamisele täies ulatuses.

Vladimir Rozalka

Eeva Levina

6(6)

Mihhail Komtšatnikov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.