lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-06-399\6

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 18.01.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
1-06-399\6
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Käskmenetlus
Kuulutamise aeg
18.01.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
468
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kuriteoasi nr.1-06-399

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

18.jaanuaril 2006.a., Kuressaares Kuressaare Kohtumajas

Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik

Kristel Pedassaar

Kohtuasi

H.V’ i kuriteoasi süüdistuses KarS § 121 järgi

Asja läbivaatamise

17.jaanuaril 2006.a. käskmenetluses

kuupäev

Süüdistatav

H.V, ik. x, EV kodanik, emakeel eesti keel, keskharidus, töötab x, karistust ei oma, eluk. x, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld, kuriteoasi süüdistuses KarS § 121 järgi.

Resolutsioon: Süüdi tunnistada H.V kuriteos KarS § 121 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus ükssada (100) miinimumpäevamäära (100x52), s.o. viis tuhat kakssada (5200) krooni riigituludesse. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr.10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas viide 4100064858. Välja mõista H.V’ ilt riigituludesse menetluskulu - sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni. Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viide 2800049696.

Kuriteoasi nr.1-06-399

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks ning menetluse jätkamiseks üldkorras. Asjaolud ja menetluse käik : H.Vile on esitatud süüdistus selles, et tema olles alkoholijoobes, 10. novembril 2005.a. kell 07.06 oma elukohas x tungis kallale magavale abikaasale Õ.Vile ja lõi teda ühel korral rusikaga näo piirkonda, põhjustades sellega füüsilist valu. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese löömises, pann H.V toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör on esitanud kohtule süüdistusakti käskmenetluses ja teinud ettepaneku asi läbi vaadata käskmenetluses. Asjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada H.Vit rahalise karistusega ükssada (100) miinimumpäevamäära, s.o. viis tuhat kakssada (5200) krooni riigituludesse (100x52). Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et asja võib lahendada käskmenetluses. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest prokurör on pidanud võimalikuks kohaldada rahalist karistust, tõendamise asjaolud on selged ning seega esinevad asjas KrMS § 251 toodud käskmenetluse kohaldamise alused. Kriminaalasi allub Pärnu Maakohtule ja kuna on toimepandud x maakonnas, siis kuulub läbivaatamisele Kuressaare Kohtumajas. Kohtunik nõustub H.Vi süüdistusaktis toodud süüdistuse tõendatusega ning karistuse määraga. Kuriteoga materiaalset kahju tekitatud ei ole. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Karistuse mõistmisel H.Vile võtab kohus arvesse tema süüd, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. H.V töötab, seega on temal püsiv sissetulek. Puuduvad andmed, et ta oleks toime pannud uusi õigusrikkumisi. Varasemad kriminaalkaristatused on kustunud. Kohus leiab, et prokuröri poolt tehtud ettepanek karistuse liigi ja määra kohta on põhjendatud. KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub H.Vilt tema süüdimõistmisel väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2006.a. 3000 krooni ning seega on sundraha suuruseks 4500 krooni. Kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 251-256. K. Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.