Kohtulahend

2-1-298/05

2(4)

2-1-298/05

reeglina korralik inimene. O.A puhul oli karistuse küsimine suhteliselt lihtsam, kuna oli olemas rikkumine, s.o. alkoholijoove, see on üks rängimaid rikkumisi, mis näitab tahtlikult toimepandud rikkumist. Alkoholijoobes rikkumise toimepanemise rangema karistamise vajadust on rõhutanud ka Riigikohus. Ka justiitsminister on just viimastel päevadel rõhutanud roolijoodikute probleemi lahendamise vajadust. Prokurör leidis, et I astme kohus on kõiki asjaolusid piisavalt arvestanud ning leidis, et O.A karistus ei ole liiga range ja palus jätta kohtuotsus muutmata. Viru Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohtu seisukoht apellatsiooni p 4 ja p 4.1 kohta. Ringkonnakohus on täielikult nõus apellandi arvamusega, et Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 10 kohaselt on Eesti õigusriik ja et Õigusriigis kehtib võrdse kohtlemise põhimõte, mis on sätestatud Põhiseaduse §-is 12. Samal ajal ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et kohus on O.A-le karistuse mõistmisel rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaitsja on leidnud, et kohtupraktika näitab, et juhtudel, kui isik on põhjustanud liiklusõnnetuse, milles on hukkunud kaks või enam isikut, ei mõisteta Eestis nii ranget karistust nagu Lääne-Viru maakohus mõistis O.A-le. Kaitsja on lisanud apellatsioonile Tartu maakohtu ja Tartu ringkonnakohtu otsused, kus liiklusõnnetustega on samuti põhjustatud kahe inimese surma ja samal ajal on mõistetud leebemad karistused, kui O.A-le. Ringkonnakohus leiab, et antud otsuste koopiad on lisatud apellatsioonile valikuliselt ja ei kajasta üldist kohtupraktikat antud asjades. Vastuväiteks viitab ringkonnakohus omalt poolt kahele lahendile kriminaalasjas. Ühes nendest oli kohtualune N.Tsapko Lääne-Viru maakohtu otsusega mõistetud süüdi KrK § 204 lg 2 ja talle oli mõistetud karistuseks 5 / viis / aastat vangistust, mis jäeti muutmata / /. N.Tsapko, juhtides sõiduautot, olles alkoholijoobes, tekitas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel hukkusid kaks inimest ja kaks said kehavigastusi. Teises asjas kohtualune M.Brazlauskas oli süüdi mõistetud selles, et ta juhtides veoautot, olles alkoholijoobes, tekitas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel üks inimene hukkus ja teisele olid tekitatud rasked kehavigastused. M.Brasauskale mõistis Ida-Viru maakohus karistuseks 2 aastat vangistust, mis jäeti muutmata Viru Ringkonnakohtu seisukoht apellatsiooni p 5 ; p 5.1 ; p 6 kohta. Kaitsja on leidnud, et vaatamata sellele, et Lääne-Viru maakohus on oma otsuses märkinud, et ta on arvesse võtnud O.A karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist, puhtsüdamlikku kahetsust ning tekitatud materiaalse kahju vabatahtlikku hüvitamist, ei ole kohus samal ajal tegelikult O.A-le karistuse mõistmisel arvestanud karistust kergendavate asjaolude ega O.A isikuga. Ringkonnakohus leiab, et antud kaitsja arvamusega ei ole alust nõustuda ja juhib siinkohal tähelepanu kannatanu esindaja Maria Mägi vastuväite p-le 3, kus on põhjendatult välja toodud, et arvestades kergendavaid asjaolusid on kohus mõistnud O.A-le 6–e aastase karistuse vangistusega See tähendab, et kohus karistuse mõistmisel on piisavalt arvestanud kergendavaid asjaolusid. Viru ringkonnakohtu seisukoht apellatsiooni p 6.1 ja 6.2 kohta. Lääne-Viru maakohus O.A-le karistuse mõistmisel on arvestanud, et ta ei ole varem kriminaalkorras ega väärtegude toimepanemise eest karistatud ja ringkonnakohus, kinnitades

3(4)

2-1-298/05

ülaltoodut, toob väljavõtte maakohtu otsusest –

ei ole varem / otsus, lk 5 /. O.A poolt süü ülestunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus, tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine / otsus, lk 5 / need on ka teda iseloomustavad asjaolud. Kuna karistuse aluseks on kõigepealt isiku süü ja maakohus, karistuse mõistmisel, on arvestanud kõiki kergendavaid asjaolusid, mis mõjutavad O.A vastutust, siis ringkonnakohus leiab, et O.A õppimine ja enda täiendamine Soome Vabariigis ei mõju kuidagi mõistetud karistusele. Ringkonnakohus, analüüsides ringkonnakohtule esitatud O.A tervislikku seisundit kajastavaid dokumente, nõustub kannatanu esindaja Marija Mägi vastuväitega, et O.A haigusnähud ilmnesid kas juba enne õnnetust või siis eesootavast karistusest tulenevalt vahetult enne või pärast kohtuistungit. Ringkonnakohus märgib, et esitatud meditsiinilistest dokumentidest ei nähtu, et O.A tervislik seisund oleks oluliselt piiranud tal karistust kanda. Viru Ringkonnakohtu seisukoht apellatsiooni p 6.3 ja p 8 kohta. Apellatsiooni p 6.3 kohta vaadata ringkonnakohtu seisukoht apellatsiooni p 6.1 ja p 6.2 kohta, apellatsiooni p 8 kohta vaadata ringkonnakohtu seisukoht apellatsiooni p 4 ja 4.1 kohta. Ringkonnakohus peab vajalikuks äramärkida, et antud KarS § 422 lg 2 süüteokoosseis on blanketne, mis tähendab, et selle sisustamiseks tuleb pöörduda nende õigusaktide poole, mis kehtestavad loetletud sõidukite liiklus– ja käitusnõudeid, mida maakohus ongi õigesti teinud. O.A on süüdi mõistetud selles, et liiklusõnnetuse tekitamisel ta rikkus Liikluseeskirja §de 3, 76 p 1 ja 124 p 1 nõudeid. Liikluseeskirja § 76 p 1 keelab juhil juhtimise ajal olla joobeseisundis. Ja kuna antud keeld on Liikluseeskirjas, siis rikkumise puhul on see ka KarS § 422 kosseisuline tunnus, mis ei saa olla raskendavaks asjaoluks süüdistatava jaoks. Ülaltooduga ringkonnakohus tahab öelda, et antud asjas Liikluseeskirja § 76 p 1 rikkumine on olulisem kui muud rikkumised / Liikluseeskirja § 3, 124 p 1/, kuna muud rikkumised on põhjuslikus seoses antud rikkumisega. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis toodud väited ei anna alust Lääne-Viru maakohtu otsuse tühistamiseks O.A-le karistuse mõistmise osas. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §§-dest 337 lg 1 p 1,2; 342 lg 3 p 1; 343; 344 lg 3; 345 lg 1,2 Lääne-Viru maakohtu otsus süüdistatava O.A suhtes muutmisele ei kuulu.

Vladimir Rozalka

Eeva Levina

4(4)

Mihhail Komtšatnikov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.