1-05-483\3 - Viru Ringkonnakohus - lahend.ee

2.Ida-Viru maakohus tunnistas L.Abakova süüdi selles, et tema lõi 26.02.2005 kella 08.00 paiku nende elukohas Kooli 2 Alajõel Ida-Virumaal ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tülis oma elukaaslast Vladimir Kornilovit korduvalt noaga kaela ja näo piirkonda, tekitades talle kaks kaela tungivat läbistavat torke-lõikehaava, millest üks oli unearteri vigastusega ja haava peas, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. Nimetatud tegevusega pani L.Abakova toime kuriteo, mille kohus kvalifitseeris KarS § 113 järgi. Menetlus Viru Ringkonnakohtus Ida-Viru maakohtu otsuse peale apellatsiooni esitanud L.Abakova palub kergendada karistust kvalifitseerides selle ümber KarS §-lt 113 §-le 115, kui enesekaitse. Apellant selgitab, et kohus ei ole karistuse mõistmisel arvestanud kõiki kergendavaid asjaolusid. Apellant püüdis kaitsta oma elu, kuna kannatanu peksis ja kägistas teda. Tahtlust tappa kannatanut tal ei olnud. Kannatanu oli agressiivne, eriti kui tarvitas alkoholi. Apellant ise helistas päästeteenistusse, ning oodates kiirabi, püüdis päästa Kornilovi elu osutades talle esmaabi. Apellant ei ole nõus, et tema antud karistusele liideti Lääne-Viru maakohtu 2002 otsusega mõistetud karistus, kuna ta käis korralikult registreerimistel ega rikkunud kordagi seadust. Apellant palub arvestada tema vanust, puhtsüdamlikku kahetsust ning mitte kohaldada tema suhtes nii ranget karistust, kuna Alajõele jäid järelevalveta maja ja koduloomad. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav L.Abakova jäi oma apellatsiooni juurde. Kohtu küsimusele, et mille alusel ta arvab, et kohtumeditsiiniline ekspertiis on kinnitanud, et nagu oleks kannatanu teda kägistanud, Abakova vastas, et ta sai ekspertiisist valesti aru. Samuti oli Abakova nõus, et antud kuriteo eest talle mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust, aga mitte 12 aastat vangistust. 30.08.2002 kohtuotsuse tegemisel talle selgitati, et kui ta paneb toime uue tahtliku kuriteo katse ajal, siis eelmise otsuse järgi kandmata karistus liidetakse uuele karistusele. Süüdistatava L.Abakova kaitsja advokaat O.Gorškljov leidis, et verevalumid L.Abakova kaelal võis tekitada kannatanu Kornilov. Kannatanu Kornilovi käitumine oli seadusevastane, kuna ta nõudis Abakovalt raha alkoholi ostmiseks, kasutas Abakova suhtes füüsilist jõudu. Ei

ole tõendatud, et Kornilov köögis ei tülitanud Abakovat. Vägivallahirmu all olemine võis kulmineeruda antud Abakova käitumisega. Abakova ületas enesekaitset. Kaitsja palus rahuldada Abakova kaebus ja muuta otsust. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Mariza Lillepea leidis, et maakohtu otsuses toodud põhjendused ja järeldused on õiged ja nimetatud kuriteo toimepanemine on täielikult tõendatud. Ekspertiisi arvamuse kohaselt ei esinenud Abakoval kägistamisele iseloomulikke vigastusi. Ei ole tuvastatud, et Abakova oleks käitunud hädakaitse seisundis. Prokurör palus jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Viru Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et Ida-Viru maakohus oma kohtuistungil on igakülgselt ja täielikult uurinud kriminaalasja tõendeid ja selle alusel teinud õige järelduse, et Abakova on toime pannud KarS §-is 113 ettenähtud kuriteo. Lähtudes kriminaalasja materjalidest, millised olid uuritud kohtuistungil, maakohus on samuti teinud õiged järeldused, et puuduvad alused Abakova teo kvalifitseerimiseks KarS § 115 järgi – provotseeritud tapmine. Maakohtu istungil ei ole leidnud kinnitust Abakova versioon, et ta on toime pannud kuriteo hädakaitse seisundis /kd 2 lk 84,85/. Vastavalt KarS §§ 56, 57, 58 nõutele on Abakovale mõistetud õige karistus /kd 2 lk 86,87/. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega täies ulatuses, siis ta ei pea vajalikuks hakata kordama oma otsuses maakohtu otsuse järeldusi. Lähtudes eeltoodust Ida-Viru maakohtu otsus süüdistatava L.Abakova suhtes muutmisele ei kuulu. Vaatama sellele, et maakohtu otsus muutmisele ei kuulu peab ringkonnakohus vajalikuks ära märkida oma otsuses, et süüdistatava Abakova väide, nagu oleks kohtuarstlik ekspertiis kinnitanud tema ütlusi, et kannatanu teda kägistas, ei vasta tõele, kuna eksperdi arvamuses on öeldud, et Abakoval esinesid kohtuarstlikul läbivaatamisel järgmised vigastused: joonekujuline nahamarrastus kaela eespinnal, mis tekkis kõva tömbi eseme toimel mõni ööpäev varem /3-4 ööpäeva/ ning pole iseloomulik kaela organite haaramises ja surumisest sõrmedega teise isiku poolt /kd 1 lk 68/ . Vaidlustades antud kuriteo eest mõistetud karistusele eelmise, 30.08.2002, kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse ebaseaduslikku liitmist, Abakova samal ajal ei eita, et tingimusliku karistuse mõistmisel, on kohus talle selgitanud, et uue kuriteo toime panemise korral katseajal võidakse liita tema karistusele kandmata karistus eelmise otsuse järgi / ringkonnakohtu istungi protokoll lk 2 /. Abakova poolt apellatsioonis esitatud väide, nagu oleks kohus mõistnud talle karistuseks 12 aastat vangistust, on ebatäpne, kuna kohus mõistis talle KarS § 113 järgi praktiliselt minimaalse karistuse – 7 aastat vangistust. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §§-dest 337 lg 1 p 1; 342 lg 1,2 lg 3 p 1; 343 lg 1; 345 lg 1 ja 2 ringkonnakohus leiab, et Ida-Viru maakohtu 30.09.2005 otsus Ljudmila Abakova suhtes muutmisele ei kuulu.