Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
3-1-1-65-05
Otsuse kuupäev
9. september 2005. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris
Kohtuasi
Kriminaalasi M. K. süüdistuses KrK § 139 lg 1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 22. veebruari 2005. a otsus nr 2-1-37/2005
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M. K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumetsa kassatsioon
Asja läbivaatamise kuupäev
10. august 2005, kirjalik menetlus
Resolutsioon
Selles osas nõustus ringkonnakohus maakohtuga ning jättis vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 kohtuotsuse sellekohased põhjendused kordamata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et tunnistajate R. H., J. K. ja P. P. ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks puudub alus, sest need on omavahel kokkulangevad ning kirjeldavad kuriteo toimepanemise tehiolusid ühetaoliselt. Ringkonnakohus lisas, et kaudselt kinnitavad eelmärgitud tunnistajate ütlusi ka I. P. ütlused, milliste kohaselt läks ta saadud töökäsu alusel Reastvere külla ühele metsalangile, kus pidi asuma tuulemurd ja mille ta pidi ära lõikama. Kohapeal selgus, et tormimurd oli juba ära lõigatud. Puitu veeti veel välja ja traktorist kinnitas talle, et puitu veab ta välja mingite Jõhvi või Narva inimeste jaoks. Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita M. K. väiteid tema metsavarguses mitteosalemise kohta ka esitatud perearsti teatis, et M. K-l diagnoositi 15. augustil 2001. a angiin, sest nimetatud asjaolu ei takistanud kohtu arvates M. K-l korralduse andmist metsa lõikamiseks ja väljaveoks. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse korras lahendada jätmise osas ning märkis sellega seoses, et Keskkonnainspektsioon tunnistati tsiviilhagejaks riigile kuriteoga tekitatud kahju osas 33 981 krooni suuruses summas. Ringkonnakohtu istungil selgitas tsiviilhageja esindaja, et nimetatud summa on välja arvutatud kändude mõõtmise ja lugemise lehtede alusel ning puidu maksumus, s.o vargusega tekitatud kahju, on arvestatud kohaliku keskmise hinna alusel. Keskkonnainspektsioon esitas kuriteoga tekitatud kahjust lähtudes konkreetselt väljendatud tsiviilhagi ning selgitas, millest nimetatud kahju tuleneb. Ringkonnakohtu arvates on alusetu maakohtu väide, nagu seaks maakohtu poolt viidatud
tuvastanud, et varastatud puidu koguseks oli 87,5 tihumeetrit. Seega on kohtud varastatu koguse tuvastanud ja on ilmne, et sellises koguses puidu vargust ei ole võimalik käsitleda süüteona väheväärtusliku asja vastu KarS § 218 mõttes. Küll on aga esimese astme kohus jätnud tuvastamata varastatu täpse rahalise väärtuse, mis tuleb kindlaks määrata lähtudes varastatud vara keskmisest turuväärtusest, kuid varguse lihtkoosseisu (KrK § 139 lg 1 ja KarS § 199 lg 1) puhul ei ole see määrava tähtsusega, sest varalise kahju ulatus (suur või oluline) ei ole selle kuriteo koosseisuliseks tunnuseks. Piisab kui on tõendatud varastatu kogus, mille rahaline väärtus ületab ilmselgelt kakskümmend miinimumpäevamäära. Selliste asjaolude tuvastatuse korral ei ole välistatud, et varastatu täpne rahaline väärtus jäetakse tuvastamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Eelnevast tulenevalt peab Riigikohtu kriminaalkolleegium võimalikuks teha käesolevas asjas ise uue otsuse, jõustades Jõgeva Maakohtu 21. oktoobri 2004. a otsuse, millega ei raskendata süüdimõistetu olukorda. Tuginedes eelöeldule ja juhindudes KrMS § 361 p-st 5 ja § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 22. veebruari 2005. a otsuse osaliselt ja jõustab Jõgeva Maakohtu 21. oktoobri 2004. a otsuse. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Hannes Kiris
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.