lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-3-10-03

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 14.05.2003

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-3-10-03
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
14.05.2003
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
886
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud

Eesti Vabariigi nimel 3-1-3-10-03 14. mai 2003. a Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Andrei Ognevi süüdistus KrK § 139 lg 3 p 1, § 197 lg 2 p 2 ja § 207 lg 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu 15. mai 2002. a kohtuotsus Andrei Ognevi kohtuvea parandamise avaldus 15. aprill 2003. a A. Ognevi kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. mai 2002. a otsus Andrei Ognevi süüdistusasjas KrK § 139 lg 3 p 1 järgi karistuse mõistmise ja kuritegude kogumi eest karistuse mõistmise osas.
2.Mõista Andrei Ognevile KrK § 139 lg 3 p 1 järgi karistuseks viis aastat vangistust ja liitkaristuseks KrK § 64 lg-te 1 ja 3 järgi kuus aastat vangistust.
3.Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
4.Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada osaliselt.
5.Välja mõista Andrei Ognevilt 997. 10 kr kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub 14. mail 2003. a ega kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 4. veebruari 2002. a otsusega tunnistati Andrei Ognev süüdi KrK § 139 lg 3 p 1 järgi ja teda karistati kuueaastase vabadusekaotusega, KrK § 197 lg 2 p 2 järgi karistati teda üheaastase vabadusekaotusega ja KrK § 207 lg 1 järgi üheaastase vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti seitse aastat vabadusekaotust. Karistuse kandmise algusajaks oli 3. oktoober 2000. a ja mõistetud karistuse tähtaja hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg. Sama kohtuotsusega mõisteti KrK § 139 lg 3 p 1 järgi süüdi veel Jevgeni Beljanski, keda karistati viieaastase vabadusekaotusega, mille hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algusajaks loeti 16. jaanuar 2001. a. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi veel Andrei Korniljev, kuid tema osas ei kaevatud maakohtu otsust edasi.
2.Maakohus tunnistas kohtualused süüdi autode varastamises Eesti erinevatest paikadest
1.detsembrist 1999 - 16. jaanuarini 2001. a. Kohus tunnistas A. Ognevi süüdi ka 30. märtsil 2000.a sõiduauto grupilises ärandamises ja tulirelva padrunite ebaseaduslikus hoidmises.
3.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused A. Ognev, J. Beljanski ja nende kaitsjad. A. Ognev ja tema kaitsja palusid tühistada maakohtu otsuse ja A. Ognevi õigeks mõista KrK § 139 lg 3 p 1 ja KrK § 197 lg 2 p 2 järgi, süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi mõista talle aga kergem karistus. J. Beljanski ja tema kaitsja palusid tühistada maakohtu otsuse ja J. Beljanski õigeks mõista.
4.Tartu Ringkonnakohtu 15. mai 2002. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata.
5.Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused A. Ognev ja J. Beljanski. A. Ognev taotles kergema karistuse mõistmist. J. Beljanski palus end õigeks mõista. 16. augusti 2002. a määrusega ei võetud neid kaebusi Riigikohtu menetlusse.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Süüdimõistetu A. Ognev esitas 6. märtsil 2003. a avalduse kohtuvea parandamiseks. Ta taotleb mõistetud karistuse vähendamist seoses karistusseadustiku jõustumisega.
7.Kohtuistungil toetas A. Ognevi kaitsja kohtuvea parandamise avaldust. Prokurör leidis, et A. Ognevile KrK § 139 lg 3 p 1 järgi mõistetud karistust tuleb vähendada KarS § 199 lg-s 2 sätestatud ülemmäärani - 5 aasta vangistuseni ja seetõttu tuleb ka vähendada liitkaristust kuueaastase vangistuseni.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Riigikohtu üldkogu otsuses 17. märtsist 2003. a asjas nr 3-1-3-10-02 jõudis üldkogu veendumusele, et nende karistust kandvate isikute, kellele kriminaalkoodeksi järgi mõistetud vabadusekaotuse tähtaeg ületab karistusseadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud vangistuse tähtaega, karistuse tähtaega tuleb vähendada karistusseadustiku eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud vangistuse ülemmäära piirini (vt RT III 2002, 10, 95, p 34). Karistusseadustiku § 199 lg 2 p 6 näeb KrK § 139 lg 3 p 1 sätestatud kuriteokoosseisule vastava käitumise eest karistusena ette kuni viieaastase vangistuse, mis on kergem kui KrK § 139 lg 3 p-s 1 ettenähtud kaheksa-aastane vangistus. Kuna karistusseadustiku vastava sätte sanktsiooni ülemmäär on väiksem kui kriminaalkoodeksi vastava sanktsiooni ülemmäär, siis tuleb A. Ognevile KrK § 139 lg 3 järgi mõistetud karistust vähendada kuni KarS § 199 lg 2 ettenähtud sanktsiooni ülempiirini.
9.Karistuse mõistmisel kuritegude kogumi eest ei tohi lõplik karistus ületada üksikkaristuste summat ega eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskema karistuse ülemmäära. Selline põhimõte oli sätestatud nii kriminaalkoodeksis (§ 43 lg 3) kui ka karistusseadustikus (§ 64 lg 3). Mõistes A. Ognevile kuritegude kogumi eest KrK § 40 lg 1 alusel lõpliku karistuse, oli kohus seotud üksikkaristuste summaga ja raskema karistuse, milleks oli vargus, sanktsiooni ülemmääraga - 8 aastaga. Karistuse mõistmisel pärast karistusseadustiku jõustumist enne selle jõustumist toimepandud kuriteo eest kuritegude kogumis tuleb lähtuda kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seadusest ja liitkaristus mõista karistusseadustiku järgi kui see ei raskenda kohtualuse karistust (KarRS § 3 lg 4). Võrreldes A. Ognevile süüksarvatud kuritegude eest kriminaalkoodeksi eriosa vastavates paragrahvides ettenähtud karistuste raskust, osutub pärast varguse eest mõistetud karistuse ülemmäära vähendamist raskeimaks mootorsõiduki ärandamise eest sätestatud karistus - 6 aastat vabadusekaotust (KrK § 197 lg 2 p 2). Seetõttu tuleb A. Ognevile mõistetud karistust kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg-te 1 ja 3 alusel vähendada 6 aastani.
10.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2, § 65 lg-st 3 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. mai 2002. a otsuse A. Ognevile KrK § 139 lg 3 p 1 järgi mõistetud karistuse ja lõpliku karistuse mõistmise osas ning teeb ise selles osas uue otsuse. Hannes Kiris, Lea Kivi, Peeter Vaher

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.