lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-31-03

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 13.03.2003

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-31-03
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
13.03.2003
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
829
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

3-1-1-31-03

Määruse tegemise koht ja kuupäev

Tartu, 13. märts 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris

Kohtuasi

T. K. süüdistusasi KrK § 143 lg 2 p 2 ja § 186 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu kohtuniku Leili Raedla 24. jaanuari 2003. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu T. K. erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

4. märts 2003 (kirjalik menetlus)

Resolutsioon Jätta Harju Maakohtu kohtunik Leili Raedla 24. jaanuari 2003. a määrus T. K. kriminaalkaristuse kandmisest vabastamata jätmise kohta muutmata ja T. K. erikaebus jätta rahuldamata. Määrus jõustub 13. märtsil 2003. a ega ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Harju Maakohtu 14. novembri 2001. a otsusega mõisteti T. K. süüdi ja teda karistati KrK § 143 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotusega 3 aastat ja KrK § 186 järgi vabadusekaotusega 1 aasta. KrK § 40 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja T. K. lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 3 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti sellele karistusele osaliselt Pärnu Maakohtu 9. veebruari 1996. a otsusega mõistetud karistus - 2 aastat ja 6 kuud tingimisi katseajaga 3 aastat - ning T. K. lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 4 aastat vabadusekaotust. Kohtuotsus jõustus 14. jaanuaril 2002. a.
2.Süüdimõistetu T. K. esitas Harju Prokuratuurile kaebuse tema osas KarSRS § 1 alusel karistusest vabastamise taotluse esitamata jätmise kohta. Harju Prokuratuur vaatas T. K. kaebuse läbi ning esitas
22.jaanuaril 2003. a KarSRS § 9 lg 2 alusel Harju Maakohtule taotluse jätta T. K. karistuse kandmisest vabastamata, sest talle kriminaalkoodeksi järgi süüksarvatud teod on kuriteona karistatavad ka karistusseadustiku järgi.
3.Harju Maakohtu kohtunik Leili Raedla 24. jaanuari 2003. a määrusega jäeti T. K. Harju Maakohtu
14.novembri 2001. a kohtuotsusega mõistetud kriminaalkaristuse kandmisest vabastamata põhjendusel, et T. K. ei ole isik, kes tuleb karistuse kandmisest vabastada KarSRS § 1 alusel. Kohtunik tuli järeldusele, et T. K. kriminaalkoodeksi järgi kvalifitseeritud teod on kuriteod ka 1. septembril 2002. a jõustunud karistusseadustiku järgi - KrK § 143 lg 2 p-le 2 vastab KarS § 209 lg 2 p 1 ja KrK §-le 186 vastab KarS § 344 lg 1.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4.Süüdimõistetu T. K. esitas eeltoodud määruse peale erikaebuse, milles leiab, et talle kriminaalkoodeksi järgi süüksarvatud kelmus kvalifitseerub karistusseadustiku järgi väärteona, sest kõikides kuriteoepisoodides jääb väljapetetud rahasumma alla 1000 krooni. Seetõttu tuleb seda tegu käsitada varavastase süüteona väheväärtusliku varalise õiguse vastu KarS § 218 mõttes, s.o väärteona. T. K. märgib, et ka KrK § 186 järgi süüksarvatud kuritegu kvalifitseerub karistusseadustiku järgi väärteona, kuid jätab selle väite põhistamata. Veel leiab kaebuse esitaja, et talle KrK § 143 lg 2 p 2 järgi süüksarvatud kuritegu ei ole õige kvalifitseerida

KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ka seetõttu, et käesolevaks hetkeks on tema varasem varguse eest mõistetud karistus kustunud. Sellest tulenevalt on karistusseadustiku järgi teo kvalifitseerimine korduva kuriteona ebaseaduslik.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5.Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kaebuses toodud seisukohaga, et kuna kõikides kuriteoepisoodides jääb väljapetetud rahasumma alla 1000 krooni, on tegemist väärteoga, mis kvalifitseerub KarS § 218 lg 1 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium jääb oma varem korduvalt väljendatud seisukoha (vt 3-1-1-116-02 RT III 2002, 35, 379; 3-1-1-3-03 RT III 2003, 4, 38) juurde, et isiku käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi üksnes siis, kui 1) see tegu vastab karistusseadustiku 13. peatükis ettenähtud süüteokoosseisule (v.a röövimine ja väljapressimine), 2) see tegu on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu ja 3) selles teos puuduvad vastavas süüteokoosseisus sätestatud vastutust raskendavad asjaolud. T. K. on isik, kes on kelmuse toime pannud korduvalt ja on varem toime pannud ka salajase varguse ning tema käitumises on kelmuse süüteokoosseisu raskendavad asjaolud. Seetõttu tuleb tegu kvalifitseerida KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, mitte KarS § 218 lg 1 järgi. Siinjuures tuleb märkida, et T. K. ekslikult leiab, et kuna 1996. a vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi kolmeaastase katseajaga, on tema karistus selle kuriteo eest kustunud. T. K. tunnistati Pärnu Maakohtu 9. veebruari 1996. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja karistati vabadusekaotusega 2 aastat tingimisi 3-aastase katseajaga. Kelmused pani ta toime katseaja kestel. Karistusregistri seaduse § 26 lg 5 reguleerib nende isikute karistusandmete kustutamise tähtaega, kes panevad enne andmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väär-või kuriteo. Sellisel juhul andmete kustutamise tähtaeg katkeb. Tähtaega arvestatakse viimase kuriteo (väärteo) eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. T. K. puhul on tegemist nii faktilise kui ka juriidilise korduvusega e. retsidiiviga ning talle KrK § 143 lg 2 p 2 järgi süüksarvatud kuritegu kvalifitseerub KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. T. K.-le KrK § 186 järgi süüksarvatud kuriteod kvalifitseeruvad KarS § 344 lg 1 järgi ja tähelepanu ei vääri T. K. põhjendamata väide, et ka see tegu on karistusseadustiku järgi väärtegu. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarSRS §-st 10 tuleb Harju Maakohtu kohtuniku 24. jaanuari 2003. a määrus jätta muutmata. Peeter Vaher, Ott Järvesaar, Hannes Kiris

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.