lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-15-03

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 30.01.2003

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-15-03
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
30.01.2003
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1108
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

3-1-1-15-03

Määruse tegemise koht ja kuupäev

Tartus, 30. jaanuar 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris

Kohtuasi

V. P. süüdistus KrK § 139 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Narva Linnakohtu 17. detsembri 2002. a määrus kriminaalasjas nr 10-10-6/02 V. P. karistuse kandmisest vabastamata jätmise ja talle mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta.

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Narva Prokuratuuri abiprokurör Innokenti Men"ikovi eriprotest, V. P. kaitsja vandeadvokaat Valentina Manjuki erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

14. jaanuar 2003. a

Istungil osalenud isikud

Riigiprokurör Marge Püss ja V. P. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa

Resolutsioon

1.Tühistada Narva Linnakohtu 17. detsembri 2002. a määrus, millega pöörati täitmisele Narva Linnakohtu 24. märtsi 2000. a kohtuotsus V. P. karistamise kohta vabadusekaotusega viis kuud ja jäeti rahuldamata prokuröri taotlus V. P. vabastamiseks karistuse kandmisest.
2.Vabastada V. P. Narva Linnakohtu 24. märtsi 2000. a otsusega KrK § 139 lg 1 järgi mõistetud karistuse kandmisest.
3.Eriprotest ja erikaebus rahuldada.
4.Kohtukulu vandeadvokaadi osavõtu eest 613,60 kr (kuussada kolmteist krooni ja kuuskümmend senti) jätta riigi kanda. Määrus jõustub 30. jaanuaril 2003. a ega kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Narva Linnakohtu 24. märtsi 2000. a otsusega tunnistati V. P. süüdi KrK § 139 lg 1 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega viis kuud. Kohus määras, et seda karistust ei pöörata täitmisele, kui V. P. ei pane katseaja - ühe aasta kestel toime uut kuritegu või haldusõiguserikkumist ja täidab temale katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. V. P. tunnistati süüdi selles, et 25. oktoobril 1998. a varastas ta Narvas X 1 asuva maja trepikojast majapidamiskoti ja selles sisaldunud vara 459 krooni väärtuses.
2.28. septembril 2000. a esitas kriminaalhooldaja Olga Klink Narva Linnakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku saata V. P. karistust kandma. Ettekande kohaselt ei täitnud süüdimõistetu temale katseajaks määratud kontrollnõudeid ega kohustusi. Narva Linnakohtu 13. oktoobri 2000. a määrusega kuulutati ta tagaotsitavaks ning 25. oktoobril 2002. a peeti kinni ja võeti vahi alla.
17.detsembril 2002. a Narva Linnakohtu istungil esitas Narva Prokuratuuri abiprokurör Innokenti Men"ikov KarSRS § 1 lg 3 alusel kohtule taotluse V. P. karistuse kandmisest vabastamiseks.
3.Narva Linnakohtu 17. detsembri 2002. a määrusega pöörati linnakohtu 24. märtsi 2000. a kohtuotsusega V. P.-le mõistetud karistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Kohus leidis, et V. P. ei järginud tahtlikult ja ilma põhjuseta kontrollnõudeid ega täitnud talle pandud kohustusi. Kohus märkis määruse põhistavas osas, et

prokuröri taotlus vabastada V. P. karistuse kandmisest KarSRS § 1 alusel ei kuulu rahuldamisele, sest puudub alus tema karistuse kandmisest vabastamiseks. Kohus viitas seejuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

26.novembri 2002. a otsusele nr 3-1-1-116-02 ja märkis, et V. P. poolt toimepandud tegu oli teo toimepanemisel kvalifitseeritav kuriteona, mitte haldusõiguserikkumisena. Määruses märgiti, et selle peale võib esitada kaebuse Viru Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

4.Narva Linnakohtu 17. detsembri 2002. a määruse peale esitas eriprotesti Narva Prokuratuuri abiprokurör Innokenti Men"ikov. Prokurör palub määruse tühistada ja V. P. KarSRS § 1 lg 3 alusel karistuse kandmisest vabastada, sest tema poolt toimepandud tegu kvalifitseerub KarSRS § 218 lg 1 järgi väärteona. Protesti esitaja leiab, et määruses tehtud viide Riigikohtu 26. novembri 2002. a lahendile nr 3-1-1-116-02 on ekslik, sest selle otsusega lahendati küll alla 1000 krooni väärtusega asja vargust, kuid selles esines süüteokoosseisus sätestatud raskendav asjaolu - varguse toimepanemine korduvalt. V. P. mõisteti süüdi KrK § 139 lg 1 järgi 459 krooni väärtuses asjade varguses, mis alates 1. septembrist 2002. a on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi väärteona ning seetõttu tuleb ta vastavalt KarS § 5 lg-le 2 ja KarSRS § 1 lg-le 3 karistuse kandmisest vabastada.
5.V. P. kaitsja vandeadvokaat Valentina Manjuki erikaebuses palutakse sarnaselt eriprotestis toodud alustega Narva Linnakohtu kohtuniku 17. detsembri 2002. a määrus tühistada ja vabastada V. P. karistuse kandmisest. Lisaks eeltoodule leiab kaitsja, et kohus ei arvestanud V. P. karistuse täitmisele pööramisel viimase tervislikku seisundit - invaliidsust.
6.Riigikohtu istungil palusid riigiprokurör ja süüdimõistetu kaitsja tühistada Narva Linnakohtu 17. detsembri 2002. a määrus ja vabastada V. P. karistuse kandmisest protestis ja kaebuses märgitud alustel.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel karistusest tingimisi vabastatud süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramise küsimuse lahendamisel tuleb kohtul tuvastada, kas tegu, mille eest isikut karistati, on kuriteona karistatav ka kehtiva kriminaalseaduse järgi. Juhul, kui see tegu ei ole enam kuriteona karistatav, on varem mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täitmisele pööramine välistatud.
8.Kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamiseks ette nähtud menetluskord erineb karistusõiguse reformiga kaasnenud ja Karistusseadustiku rakendamise seaduses sätestatud kriminaalkaristuse kandmisest vabastamiseks ettenähtud korrast. Erinev on ka neis menetlustes tehtava kohtu määruse peale kaebuse esitamise kord. Sellest tulenevalt leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et juhul kui kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande menetlemise käigus taotleb prokurör süüdimõistetu karistuse kandmisest vabastamist KarSRS §-s 1 sätestatud alustel, tuleb kohtul lahendada kõigepealt prokuröri taotlus, ehk küsimus sellest, kas süüdimõistetu kuulub karistuse kandmisest vabastamisele või mitte. Süüdimõistetu vabastamisel karistuse kandmisest KarSRS § 1 lg-te 1-3 alusel ei ole karistuse täitmisele pööramisel tähtsust omavad asjaolud, nagu kas ja kuidas on süüdimõistetu täitnud temale katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi ning kas nende mittetäitmine tingib süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma, enam asjasse puutuvad. Prokuröri taotlus tuleb KarSRS § 1 lg 6 kohaselt lahendada määrusega, mille peale süüdimõistetul on õigus esitada erikaebus ja prokuröril eriprotest Riigikohtule viie päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande menetlemise jätkamine on sel juhul võimalik pärast kõnealuse määruse jõustumist.
9.V. P. karistuse kandmisest vabastamata jätmisel on kohus ekslikult tuginenud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri 2002. a otsusele nr 3-1-1-116-02. Selles otsuses (RT III 2002, 35, 379) on vastupidiselt Narva Linnakohtu 17. detsembri 2002. a määruse järeldustele märgitud, et KarSRS § 1 kohaldamisel tuleb lähtuda sellest, kas isiku poolt toimepandud tegu, mis oli kuritegu Kriminaalkoodeksi järgi, on kuritegu ka Karistusseadustiku järgi. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 1 lg-te 1 ja 3 kohaselt vabastatakse karistuse kandmisest isik, kes on süüdi mõistetud Kriminaalkoodeksi järgi kuriteo eest, mis Karistusseadustiku järgi ei ole enam kuriteona karistatav või kui Karistusseadustiku või muu seaduse järgi vastab kuriteokoosseisule väärteokoosseis. Kõnealusel juhul ei käsita Karistusseadustik enam kuriteona tegu, milles V. P. on KrK § 139 lg 1 järgi süüdi mõistetud, vaid see on KarS § 218 lg-te 1 ja 2 kohaselt väärtegu, sest varastatu rahaline väärtus 495 krooni ei

ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Seega on V. P. KarSRS § 1 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikuks ja ta tuleb vabastada KrK § 139 lg 1 järgi mõistetud karistuse kandmisest.

10.Toodud põhjendustel ja juhindudes KarSRS § 1 lg-test 1 ja 3 ning § 10 lg-test 6-7 rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium erikaebuse ja eriprotesti, tühistab Narva Linnakohtu 17. detsembri 2002. a määruse ja vabastab V. P. Narva Linnakohtu 24. märtsi 2000. a otsusega KrK § 139 lg 1 järgi mõistetud karistuse kandmisest. Lea Kivi,

Eerik Kergandberg,

Hannes Kiris

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.